Mullu vähenes hõive enim ehituses
15. veebruar 2011, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu vähenes hõive kõige enam ehitussektoris, kust kadus statistikaameti andmetel aasta keskmiste näitajate põhjal 10 400 töökohta.
Hariduse valdkonnas vähenes hõive mullu aasta keskmiste näitajate põhjal mullu 2009. aastaga võrreldes 6400, transpordi ja logistika valdkonnas 6100 inimese võrra.
Enim töökohti andis mullu endiselt töötlev tööstus, kus hõive vähenes 5400 inimese võrra 108 400 hõivatuni, mis moodustas 19 protsenti kõigist hõivatutest. Järgnes hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite remont 14 protsendi ja 80 000 hõivatuga.
Kui üldiselt hõive vähenes mullu aasta keskmisena 24.900 võrra, siis riigitöötajaid tekkis 500 võrra juurde. Kohalikud omavalitsused kaotasid mullu 1400 töökohta. Erasektoris vähenes hõive 24.100 võrra, seejuures 15.900 töökohta jäi vähemaks Eesti eraomanike ettevõttes ja 8400 välismaa eraomanike ettevõttes.
Meeste hõive mullu riigisektoris kasvas 1000 võrra, naiste hõive langes 1900 võrra. Eesti erasektoris Eesti ettevõtetes vähenes meeste hõive mullu 8300 töökoha võrra ja välismaist päritolu ettevõtetes 6000 võrra, naiste hõive Eesti eraettevõtetes vähenes 7600 võrra ja välismaa eraettevõtetes 2600 võrra. Statistikaameti andmetel oli mullu mehi ja naisi välismaa päritolu eraettevõtetes Eestis tööl kokku 118.800.
Avaliku sektori hõive osakaal kasvas mullu ühe protsendipunkti 27,6 protsendini, erasektori osakaal vähenes 72,4 protsendini. Linnades oli hõivatuid 406 800, mis moodustas kõigist hõivatutest 71,3 protsenti. Maal oli hõivatuid 164 100 ehk 28,7 protsenti kõigist.
Enim vähenes hõive mullu noorte ja vanemaealiste seas, nii vähenes hõive 15-24-aastaste seas mullu 8400 võrra 47 600 hõivatuni, 50-74-aastaste seas vähenes hõive 9500 inimese võrra 173 200 hõivatuni. Enim hõivatuid oli vanuses 25-49 aastat, kokku 350 100, selles vanuserühmas vähenes hõive 7000 võrra.
Mullu sai tööle veelgi enam tutvuste kaudu. Kui 2009. aastal sai sugulaste või tuttavate kaudu tööle 33 400 inimest, mis moodustas kõigist 41 protsenti, siis mullu 43 200 inimest, mis moodustas kõigist 47,3 protsenti.
Meestest enam kui pool sai tööle sugulaste või tuttavate kaudu, naistest 43,3 protsenti leidis mullu tööd sugulaste või tuttavate kaudu. Töökuulutuste kaudu töö leidmine vähenes 2009. aasta 16 protsendilt 13 protsendini.
Mullu oli Eestis aasta keskmisena hõivatud 570 900 inimest, mis statistikaameti andmetel on madalaim hõive pärast taasiseseisvumist. Mehi oli hõivatud 275 100, mis on samuti madalaim hõive alates 1991. aastast. Naisi seevastu oli mullu hõivatud 295 800, mis on kõrgem 2000 alguse tööpuuduses tekkinud hõivenäitajast.
Kvartalite statistika põhjal võib samas näha hõive paranemist, kui 2009. aasta alguses oli hõivatuid üle 610 000 ja aasta lõpus ligi 580 000, siis 2010. aasta alguse 550 000 hõivatu juurest toimus aasta lõpuks kasv ligi 590 000 hõivatuni. 2010. aasta esimese ja neljanda kvartali võrdluses kasvas hõive 39 300 võrra ja töötus vähenes 43 700 inimese võrra.