Eesti Pank: ettevõtete rahastamises on suurenenud kodumaiste pangalaenude osakaal
18. oktoober 2016, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad kiiremini kui laenukohustused.
- Välismaale paigutati endiselt rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati.
Ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatelt pankadelt on suurenenud, samas on vähenenud laenamine välismaalt.
Vaatamata pangalaenude kiirele kasvule jäid ettevõtete võlakohustused teises kvartalis eelmise aasta tasemele. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal neli protsenti.
Eestis tegutsevatelt pankadelt võetud laenude jääk suurenes esimese kvartali lõpus aastavõrdluses seitse protsenti ja moodustas ligikaudu 39 protsenti kõigist ettevõtete võlakohustustest. Kodumaiste pangalaenude osakaalu suurenemine tuleneb muuhulgas ettevõtete heast ligipääsust pangalaenudele.
Lisaks on nendel tegevusaladel, kus suures osas laenatakse välismaalt (eelkõige energeetika ja veondus), viimastel aastatel olnud investeeringud ja laenamine varasemast väiksemad. Ettevõtete võlakohustused kokku olid teises kvartalis 18,2 miljardit eurot ehk ligikaudu sama palju kui aasta varem.
Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid on endiselt veidi väiksem kui sissetulekute ja säästude kasv. Majapidamiste laenukohustuste maht oli teise kvartali lõpus mullusest 5,8 protsenti suurem.
Suurenenud on nii eluasemelaenude, autoliisingute kui ka tarbimislaenude võtmine. Peamiselt tänu jätkuvalt kiirele palgakasvule suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht samal ajal pisut rohkem kui seitse protsenti.
Vaatamata mõningasele investeeringute kasvule teises kvartalis säästsid Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor rohkem, kui investeerisid, ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja.
See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati. See kajastub ka välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemises.