Analüütikud: eksport vedas oodatust suuremat SKT kasvu
11. veebruar 2011, 17:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüütikute hinnangul oli Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) oodatust oluliselt suurema kasvu taga tugev eksport.
Danske Marketsi Balti vanemanalüütiku Violeta Klyviene sõnul oli Eesti 2010. aasta neljanda kvartali ja kogu eelmise aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv oodatust märkimisväärselt suurem.
Klyviene ütles, et Eesti majanduskasv kiirenes neljandas kvartalis oluliselt suuresti tänu tugevatele eksporditulemustele – 2010. aastal kasvas kaubaeksport võrreldes 2009. aastaga välisnõudluse taastumise tõttu rekordilised 53 protsenti.
Klyviene märkis samas, et kiire ekspordi kasvutempo säilitamine muutub sel ja järgnevatel aastatel keerulisemaks, kuna see sõltub uutest investeeringutest.
Analüütiku sõnul on Eesti ja teiste Balti riikide majanduste vahel oluline erinevus. Ta tõi välja, et Eesti valitsus kohandas aastatel 2009-2010 edukalt riigieelarvet, mille tulemusena vähenes eelarvedefitsiit ühe protsendini SKT-st. «Nõnda kaaluvad eelarve konsolideerimise positiivsed mõjud üles avaliku sektori kulukärbete ja maksude kasvustsenaariumi negatiivsed mõjud.»
Klyviene lisas samas, et sisenõudlus taastub Eestis aeglasemalt kui Lätis ja Leedus.
Analüütik juhtis oma kommentaaris tähelepanu ka Eesti liitumisele eurotsooniga. «Euro ei lahenda olemasolevaid struktuurseid probleeme, kuid peaks suurendama usaldust Eesti majanduse vastu.»
Kokkuvõtteks ütles Klyviene, et Danske jääb Eesti väljavaadete osas optimistlikuks ja ootab Eesti selle aasta majanduskasvuks 3,9 protsenti.
«Kuigi olime konsensuse prognoosidest optimistlikumad, siis sellele vaatama ületas neljanda kvartali SKT kasv meie ootusi. Prognoosisime viimase kvartali majanduskasvuks 5,1 protsenti,» ütles LHV Panga analüütik Nils Vaikla.
«Majanduskasv on saavutanud hetkel kolme ja poole aasta kiireima hoo, mille sarnast kasvutempot näitas Eesti majandus viimati 2007. aastal. Samal ajal on hea tõdeda, et praegune kasv põhineb selgelt jätkusuutlikumatel ja tervematel alustel, kui see oli viimase majandustsükli lõpusirgel,» lausus ta.
Vaikla hinnangul peegeldab neljanda kvartali SKT kasv ekspordi tähtsust ja positiivset mõju riigi majandusele. «Suurel määral panustasid kasvu Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu tuules hoo sisse saanud töötleva tööstuse ettevõtted, kelle toodangust valdav osa läheb just ekspordiks. Neljandas kvartalis jätkusid varasematel kvartalitel alanud trendid, mis aasta lõpul ainult süvenesid.»
Kuigi täpsustatud numbreid ei ole veel avaldatud, siis tõenäoliselt tõusis majandus Vaikla sõnul lisaks töötleva tööstuse panusele veel peamiselt finantsvahenduse, veonduse ja laonduse ning jae- ja hulgikaubanduse tegevusalade kasvu toel. «Seetõttu majandus kasvas tugeva välisnõudluse najal, kuid sisenõudluse osatähtsus on järjekindlalt suurenemas.»
Ta lisas, et aasta viimastel kuudel jaemüügi kasv kiirenes, mille põhjal võib öelda, et tarbijad on julgemaks muutunud ning tänu millele on aktiviseerumas eratarbimine.
Vaikla sõnul prognoosib LHV 2011. aasta majanduskasvuks 4,8 protsenti. «Meie ootused põhinevad ettevõtete investeeringute ja majapidamiste kulutuste kasvul, majandusarengut jääb jätkuvalt toetama eksport. Kuna sisenõudlus hakkab pead tõstma, siis märgid majanduskasvust muutuvad käesoleval aastal enam nähtavaks.»
«Tulemus osutus prognoositust tugevamaks,» ütles Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri SKT kasvu kommenteerides. «Väliskaubanduse numbrid osutasid sellele, et majandus võis aasta lõpus kasvada enam kui progoositud, kuid tulemus oli ikkagi üllatavalt hea.»
Lauri sõnul suurendas eksport töötleva tööstuse ja energeetika tootmismahtusid, lisaks võitsid eksportijate headest tulemustest ka teised harud nagu transport ja äriteenused. Ta lisas, et kaubanduse kasv osutab sellele, et ootuspäraselt on jätkunud eratarbimise kasv ning see on tugevnenud.
Lauri hinnangul on 2010. aasta tulemus kahtlemata hea ning osutab sellele, et ettevõtted on edukalt kohanenud muutunud olukorraga ja oluliselt konkurentsivõimet parandanud. «Ekspordi kasv on hakanud tasapisi toetama ka sisenõudlust, kuid selle paranemine on rohkem tuntav sel aastal.»
Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul panustas neljandas kvartalis sarnaselt eelnevate kvartalitega majanduskasvu oluliselt ekspordi kasv. Ta märkis, et kaubaeksport jooksevhinnas suurenes neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes ligi poole võrra ja ületas kriisieelse tipptaseme. Eksporti soodustas maailmamajanduse elavnemine ja prognoositust kiiremaks osutunud majanduskasv meie peamistes partnerriikides Soomes ja Rootsis.
Luikmeli sõnul annab Eesti kaubaekspordi hoogne kasv tunnistust sellest, et Eesti tootjatel on õnnestunud oma turupositsiooni mitmes kaubagrupis parandada.
Ka sisenõudlus elavnes neljandas kvartalis mõnevõrra, märkis keskpanga ökonomist. Pikka aega languses püsinud eratarbimine on kosunud, millest annab märku jaemüügi mahu tõusule pöördumine.
Tootmisressursside rakendatus tööstuses ulatus 2010. aasta teises pooles ligi 70 protsendini. Edasine kasv sõltub Luikmeli hinnangul järjest rohkem tootmisvõimsuse suurendamiseks ja ajakohastamiseks tarvilikest investeeringutest ning oskustööliste kättesaadavusest.
Kui 2010. aastal panustas SKT kasvu ennekõike välisnõudluse toel taastunud eksport, siis 2011. aastal muutub tema sõnul oluliseks ka investeeringute ja eratarbimise kosumine, mis omakorda sõltub tööturu olukorrast. «Investeeringute kasvu eelduseks on ka sobilike oskustega tööjõu kättesaadavus. Eratarbimine põhineb kasutatava tulu juurdekasvul, mis aga oleneb tööhõive suurenemisest.»
Esialgsetel andmetel kasvas Eesti SKT eelmise aasta neljandas kvartalis eelnenud aasta sama kvartaliga võrreldes 6,6 protsenti ja aasta kokkuvõttes oli kasv 3,1 protsenti, teatas statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT viiendat kvartalit järjest. Neljandas kvartalis oli kasv kolmanda kvartaliga võrreldes 2,3 protsenti.