Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kel palgatööst kõrini, ronib korstna otsa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Korstnapühkija Tõnis Raid elas varem pikalt Norras, kuid pärast Eestisse naasmist hakkas ettevõtjaks. | FOTO: Jaanus Lensment

Need, kel palgalise elust isu täis, võivad hakata leiba teenima FIEna või ühemehe-osaühinguna korstnaid puhastades. «Laua taga istumine tüütas ära. Hea, kui saab ka päriselt midagi teha,» rääkis korstnapühkija Aigar Kalm, kelle teine eriala on finantskontroller.

Kalmi kinnitusel pole viga sellestki, et esimestel aastatel sissetulek kindlasti kannatab ja aasta peale teenib küll iga kuu välja miinimumpalga, aga palju rohkem mitte. Selleks et korstnate pühkimisega ilusti ära elada, peab mitu aastat kätt harjutama ja tuntust koguma. Kalm on korstnapühkija olnud napilt poolteist aastat. Sel sügisel on aga temalgi tööjärg pikalt ees.

Valdavalt tegutsevadki korstnapühkijad ühe- või kahekaupa ja maksavad aasta peale tööjõukuludeks alla 10 000 euro. On aga ka suuremaid ettevõtteid, nagu Korsten Puhtaks OÜ, kellel on viis-kuus korstnapühkijat ning kel mullu kulus palkadeks üle 60 000 euro. Korsten Puhtaks teenis eelmisel aastal kasumit 21 456 eurot, müügitulu oli 268 450 eurot.

Näiteks ühe korstnapühkijaga Korstnakratt OÜ jäi 18 435 euro suuruse müügitulu juures  kasumisse 1922 euroga. OÜ Potipoiss, kus on samuti üks korstnapühkija-meister, teenis aastaga müügitulu 47 498 eurot ning jäi kahjumisse 5500 euroga.

«Eks töö on maitseasi. Kindlasti on tasuvamaid ja puhtamaid töökohti. See on füüsiline ja must töö,» märkis ka Tõnis Raid, kes elas varem pikalt Norras, kuid Eestisse naasnuna ei tahtnud palgatööle minna. «Hakkasin hoopis ettevõtjaks.»

Kõige hirmuäratavam on korstnapühkija ameti juures Raidi kinnitusel see, kui inimesed ei hooli kodu tuleohutusest ega adu, et tuleõnnetus on tõsine oht. Pahatihti on kütteseadmed vanad, lagunenud ja katki, kuid omanikele see muret ei tee. «Kui korstnapühkija teeb päästeametile ettekirjutuse mõni kütteseade kasutuselt kõrvaldada, siis vaadatakse kurja pilguga. Ta ise ei saa aru, et see võib maksta tema elu või kodu.»

Sügis on korstnapühkijatele kibekiire tööaeg, sest paljud avastavad viimasel hetkel, et ilm hakkab jahedaks minema ning korsten on vaja puhtaks teha. Sügisel käib tublim korstnapühkija päevas läbi neli-viis maja, suvel on sama töö tegemiseks aega nädal. Sestap venivad ka ooteajad sügiskuudel nädalate või koguni kuude pikkuseks.

Neljanda taseme kutsetunnistuse on Eesti Tuletõrjeliit andnud 171 korstnapühkijale. Eesti Korstnapühkijate Kotta kuulub neist kolmandik, kuna kõigi iseloomud ei klappivat, mõned on ka ametist loobunud.

«Õnnepüüdjaid, kes loodavad ropult rikkaks saada, on ka olnud, aga see töö hoiab hinge sees ja leiva laual,» märkis ka Uuno Ader, kes õppis ametit juba isa kõrvalt. Ühe elumaja korstnate puhastamise ja ülevaatamise eest tuleb talle tasuda nii umbes 60–70 eurot. Kui korstnapühkija peab linnast välja sõitma, tuleb maksta ka transpordi eest.

Eriti nõutud on korstnapühkijad, kes on juba aastaid oma kundesid teenindanud. «On ka püsikliente. Rahvas räägib, et peab olema isiklik arst ja korstnapühkija, keda sa saad usaldada. «Meil on kliente, kes on aastast 2007 meie teenust kasutanud,» kinnitas Ader. «Mõni korstnapühkija õpib kogu elu, aga ikka ei õpi midagi selgeks, teisele anna vaid töö kätte. Inimesel peab olema praktiline nägemus ja töötahe.»

Eriti hea, kui inimesele meeldib must töö, sest see pidi õnne tooma. Näitena suurest vedamisesest toob Ader esile vahejuhtumi nelja-viie aasta eest, kui ta vihmase ilmaga kortermaja korstnat puhastas ja alla libisema hakkas. Üsna viimasel hetkel jäi jalg eterniitkatusel naela taha kinni. «Kui kolmekorruselise maja katuselt kukkumisest lahutab 30 sentimeetrit, siis on ikka hea tunne küll. Üles saamine oli vaevaline. Telefon oli autos ja majarahvas ka ei kuule, kui keegi üleval hõikab. Küünarnukkidega hõõrusin eterniidi kuivaks ja nihkusin vaikselt kuus-seitse meetrit ülespoole.»

Kommentaar. Pooled korstnapühkijad töötavad mustalt

Pepe Sussen,

korstnapühkija-meister ja Potipoiss OÜ omanik

Paljud kliendid maksavad sularahas ja see hoiab endiselt elus musta turgu (mis meie hinnangul on kuni 50 protsenti turust), kus esiteks pakub oma teenust palju mittekvalifitseeritud, isehakanud korstnapühkijaid. Teiseks annab see sularaha eest töötavatele korstnapühkijatele eelise odavama hinna näol, sest nad näitavad vaid minimaalset osa oma sissetulekutest ega pea seega maksma nii palju makse, kui ametlikult arveid esitavad firmad.

Ootame pingsalt seda hetke, kui lõpuks päästeamet laseb käiku korstnapühkimise aktide online-süsteemi ja viimaks ometi saab avalikuks, kes kui palju akte tegelikult väljastab ja palju tööd teeb ning kui katki või korras on inimeste küttesüsteemid. See teeks turu kohe korda.

Kui maksta korstnapühkijale sularahas ilma tšekki vastu saamata, siis tasub kindlasti üle vaadata, missugune on see akt, mis tehtud töö kohta antakse. Erinevate ettevõtlusvormide viljelejate seas on ka väga levinud valedokumentide, sh ka kehtetute aktide väljastamine. Kui midagi juhtub ja on vaja tõestada, et korstnapühkija käis ja lubas kütta, siis selline akt kahjuks ei loe ning petta saanud inimesel jääb üle süüdistada vaid ennast: kui pole tšekki, ei reageeri tarbijakaitseamet ning ka päästeameti käed jäävad lühikeseks.

Need on paar murekohta, millega tõsiselt korstnate puhastamisega tegelev ettevõte peab iga päev tegelema. Klientidele peab pidevalt selgitama, miks meie hinnad on nii kõrged või miks me teavitame leitud puudustest päästeametit, sest endiselt on paljudel inimestel korstnapühkija tööst ja vastutusest üpris aegunud arusaam.

Korstnapühkija võtab akti allkirjastades endale vastutuse tellija küttesüsteemi ohutuse ja korrasoleku eest. Vastutus on ka materiaalne ehk kui midagi peaks juhtuma ning tuleb välja, et korstnapühkija ei ole mõnda puudust märganud või sellest näiteks päästeametit teavitanud, siis leiavad nii kindlustus kui ka päästeamet kiiresti võimaluse korstnapühkija rahakotti tublisti kergendada.

Tagasi üles