Tom Rüütel: liikumispuue on nagu punk

Adele Johanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tom Rüütel
Tom Rüütel Foto: Mihkel Maripuu

«Kui teil oleks hunnik tööle kandideerijaid ukse taga, kas te mind märkaksite? Tõenäoliselt küll,» rääkis Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütel karjäärimessil ning märkis, et ka punkar jääb kindlasti kõigile meelde. 

«Mu käed ei allu mulle ja on nagu on, aga mind on kasvatatud teadmises, et koolis pead sa käima. Aju on su tööriist, aju pead sa kasutama ja pead hakkama saama,» rääkis Rüütel töötukassa karjäärimessil ning lisas, et ometigi pole ta alati väga tubli olnud.

«Ega viiendas klassis, mul olid 8 kahte tunnistusel, aga ma olin lihtsalt armunud ja mul oli ükskõik.» Keskkoolis läks ta aga juba Kuresaare sanatooriumisse puhkuse asendajaks.

Tema esimene töökoht pärast ülikooli oli statistikaametis. «Läksin sinna, tudisev nagu ma olen. Millegi pärast sain ma järgmisesse vooru edasi. Kohapeal oli vaja teha proovitöö.»

Intervjueerija oli teda nähes veidi üllatunud «Ta küsis, et kuidas sa arvutit kasutad, ma vastasin, et raisk, unustasin hambaharja maha.  Tõin oma hambaharja ära ja tegin proovitöö ja sain tööle,» meenutas Rüütel.

Liikumispuude puhul on kõige keerulisem see, et peab pidevalt võõrastelt abi paluma. Ometi on oluline näha võimalust keerulises olukorras. «Kui käed-jalad töötavad ja pea ka ja sa ei viitsi tööle minna, siis on palju keerulisem, » rääkis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles