Riik hakkab paljulubavaid start-up firmasid välisturgudele aitama
8. veebruar 2011, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel kuul peaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastama Start-up Eesti programmi, mille sihtgrupiks on innovaatilised ja kõrge potentsiaaliga alustavad ettevõtted.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Jarmo Tuisk selgitas, et programmis osalevate äriideede, projektide ja ettevõtete puhul otsitakse eeskätt nende innovaatilisust ja äri skaleeritavust rahvusvahelistele turgudele.
«Skaleeritavuse all mõtleme seda, et ettevõtte ei kasva lineaarselt vaid progresseeruvalt,» märkis Tuisk.
Ministeerumi hinnangul on start-up maastik Eestis viimasel ajal küll elavnenud, kuid samas on näha, et äriideedest jõuavad rahvusvahelisele turule vähesed.
«Me soovime võimendada kõrge potentsiaaliga start-up ettevõtete juurdevoolu, et oleks rohkem häid ja konkurentsivõimelisi äriideid,» selgitas Tuisk.
«Neist omakorda tahame saada enam selliseid projekte, kes suudaks end tõestada investorite ja klientide jaoks, et saada esmast seemneinvesteeringut ning neist omakorda soovime saada enam rahvusvahelisel turul tegutsevaid ettevõtteid.»
Start-up Eesti reaalne aastaeelarve sõltubki sellest, palju jõutakse programmi raames ära teha ning milliseks kujunevad tulemused.
Uue programmi juhtimine saab olema kahetasemeline.
«Plaanime moodustada programmile juhtkomitee valdkonna ekspertidest. Eelkõige soovime nõukogus näha n-ö programmi «tellijaid» maksumaksjate hulgast, ehk siis investoreid ja start-up ettevõtete juhte.
Et mitte dubleerida juba turul tehtavat, kaasame ka valdkonna tugistruktuuride esindajaid. Programmi juhtkomitee otsustab aastase tegevusplaani ja eelarve jaotamise põhimõtted,» selgitas Tuisk.
Programmi igapäevane juhtimine ja administreerimine toimub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt ning EASi soovitakse leida selle programmi jaoks ka eraldi programmijuht.
Eelkõige keskendub Start-up Eesti ettevõtete nn pehme kapitali tugevdamisele. Eri arengufaasides tähendab see näiteks tööd äriplaaniga, meeskonna arendamist, teadmiste- ja oskuste ning võrgustike arendamist jms.
«Seega pole tegemist otsetoetustega, vaid täiendusega täna juba toimivatele toetustele,» lisas Tuisk.
Tema sõnul pole Start-up Eesti mõeldud otseselt uue Skype'i tekitamiseks.
«Selline asi võib juhtuda - seda ei saa välistada, kuid eelkõige soovime jõuda selleni, et tekib parem ettekujutus, mida tähendab start-up ettevõtlus. Soovime, et meie start-upid oleks regioonis väga konkurentsivõimelised ning heaks tulemuseks loeme, kui suudame abistada 5-6 ettevõtet aastas tegeliku ärini rahvusvahelistel turgudel.»