NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen edastas Euroopa riikidele terava hoiatuse: kaitsevõimet ei tohi riigieelarvelistele eesmärkidele ohvriks tuua.
NATO Euroopale: kaitsega ei tohi koonerdada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA ja NATO juhid on üha enam mures Euroopa kaitsekulutuste taseme languse pärast.
Rasmussen hoiatas, et liiga paljud eurooplased tulevad lagedale «naiivsete» ja «ohtlike» ettepanekutega, et kontinent peaks tegelema humanitaarsete projektidega ning jätma konfliktid ja lahingud USA hooleks.
Ta ütles, et Euroopa rahvad peaksid endast NATO peres palju rohkem märku andma, ühendades oma ressursid ning ajades «tarka kaitsepoliitikat».
Rasmussen tõi eile Brüsselis peetud pressikonverentsil esile ehmatamapanevad arvud Euroopa kaitsekulutuste kohta, juhtides tähelepanu sellele, et NATO Euroopa liikmete kaitsekulutused on viimase kahe aastaga vähenenud ligikaudu 45 miljardi dollari võrra – mis võrdub Saksamaa aastase kaitse-eelarvega.
Rasmussen ütles, et 10 aastat tagasi oli USA osa veidi alla poole NATO liikmeskonna kaitsekulutustest.
«Täna on Ameerika osakaal ligi 75 protsenti,» ütles ta. «Ja see kasvab veelgi – kuigi ka Pentagon kärbib, nagu Bob Gates jaanuaris teada andis.»
Euroopa kaitsekulutuste kärbumine on teinud USA sõjaeksperdid väga murelikuks, kuna ülejäänud maailm liigub vastupidises suunas.
Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi andmetel on Hiina oma kaitsekulutusi viimase aastakümnega kolmekordistanud, India kulutused on aga sama perioodiga kasvanud ligi 60 protsendi võrra.
Rasmussen soovib teha Euroopa sõjaliste eelarvete nõrkusest tänavu NATO põhiküsimuse.
«Lubage mul öelda ilma keerutamata: Euroopa lihtsalt ei saa kaitsetegevuse lõpetamist endale lubada,» ütles ta. «Euroopa peab taas võtma oma koha kui USA peamine julgeolekupartner ning kohanema maailmas valitseva uue olukorraga.»
Mõned Euroopa riigid on Rasmusseni sõnumit juba kuulda võtnud ning üritavad oma kaitsepoliitikaid kasinuseajastut arvestades paremini koordineerida. Mullu sõlmisid Prantsusmaa ja Suurbritannia kaks olulist sõjaliste ressursside ühiskasutuse lepingut. Koostöö esirinnas on olnud ka Põhjamaad.
Rasmussen kurtis aga, et Euroopa on antud küsimuses ikka veel liiga rahulolev ja unine.
«Mõned siin Euroopas väidavad, et eurooplased on kindlustamas endale kohta maailma juhtivate humanitaar- ja arenguabi pakkujate ridades. Nad annavad mõista, et NATO sees peaks valitsema teatud tööjaotus: Ühendriikide poolt kõva jõud ja Euroopa poolt üha enam vaid pehme jõud… näiteks koolitused, väljaõpe, institutsioonide rajamine.»
«Pühendunud eurooplasena tahan ma teile öelda, et selline lähenemine on parimal juhul naiivne, hullemal juhul aga ohtlik,» ütles Rasmussen.
Copyright The Financial Times Limited 2011.