Tuletame meelde: mida lubasid erakonnad 2015. aasta valimistel pensionidega ette võtta (11)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu valimised 2015. aastal
Riigikogu valimised 2015. aastal Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

Viimastel riigikogu valimistel domineeris erakondade valimislubadustes pensionide osas kas praeguse olukorra säilitamine või mõnevõrra paremate tingimuste loomine vanaduspensionäridele, otseselt lahendusi pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kohta keegi välja ei pakkunud.

Praxise sotsiaalkaitse uuring, mis analüüsis 2015. aasta riigikogu valimiste ajal erakondade antud valimislubadusi, tõi pensionide puhul välja, et otseselt pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse peale ükski erakond ei mõelnud. Küll aga oli Keskerakond (KE) ainuke, kes tõi välja, et ollakse pensioniea tõstmise vastu, samas kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) lubas paindlikku pensioniiga.

Nii KE kui ka SDE olid ka need erakonnad, mis otseselt lubasid ka pensione suurendada. KE lubas taastada pensionide ostujõu ja SDE lubas tõsta pensionid nelja aastaga 560 euroni. Samas näitas Praxise prognoos, et kehtivate reeglite kohaselt oleks 2019. aastaks keskmine vanaduspension ligi 450 eurot.

Reform koos SDE ja KEga lubasid säilitada pensionide tuluvabastuse senisel moel, nii IRL kui EKRE lubasid pensionide maksuvabastust ka töötamise korral. Vähemalt nii võis Praxise hinnangul tõlgendada EKRE sõnastust ja IRLi oma koos plaanitud maksureformiga.

Oli ka ettepanekuid pensionide eriskeemide laiendamise kohta. Näiteks EKRE ja KE käisid välja lesepensioni, võitlemaks suurema üksikute eakate naiste vaesusriski vastu, ning IRL pakkus edasilükatud komponendi osas emapensioni kiiremat taastamist. EKRE soovis ka laste kasvatamist enam arvestada tööstaaži puhul.

Ebapopulaarset ettepanekut eripensionite kaotamise kohta ükski erakond valimistel jutuks ei võtnud. Pigem sooviti seda säilitada näiteks kaitseväes – seda mainis IRL – ja sisejulgeolekuvaldkonnas, kus see oli oluline KE-le ja osaliselt ka SDE-le. Pensioniõiguse saajate ringi soovis laiendada IRL vabakutselistele loovisikutele ning üldisemat tööandja pensioni lubas SDE.

KE ja EKRE soovisid esimesest sambast vähendada pensionide seotust palgast, IRL tahtis muuta koefitsentide arvutamist näiliselt õiglasemaks, ilma muutmata selle sisulist mõju.

Praxise, riigikontrolli, rahandusministeeriumi ja rahvusvaheliste organisatsioonide analüüside põhjal tõi uuringufirma sotsiaalkaitse puhul välja ka peamised Eesti pensionisüsteemi adekvaatsust ja jätkusuutlikkust iseloomustavad aspektid.

Eesti vanaduspensionid on väikesed, kuid ülalpool absoluutset vaesuspiiri. Materiaalse ilmajäetuse määr ei ole eakate seas kõrgem kui keskmiselt rahvastikus. Raskemas olukorras on töövõimetuspensionärid. Ka on väga madal rahvapension.  Praxise enda analüüsid näitavad, et tulevikus pensionide ebavõrdsus ja pensionäride vaesusrisk suureneb oluliselt.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kohta märkis Praxis, et kuigi Eesti riikliku pensionisüsteemi kulud ei ole rahvusvahelises võrdluses suured – ulatudes kuue kuni kaheksa protsendini SKTst eri aastatel –, ei piisa selle katmiseks enam sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast, mistõttu on vajalikud katted ka muude maksutulude arvelt.

Pensionisüsteemi reform on täna taas aktuaalne, kuna valitsus teatas eile, et on otsustanud panna pensioni suuruse palga asemel sõltuma hoopis tööstaažist.

Loe lisaks:

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles