/nginx/o/2015/05/12/4055921t1hb260.jpg)
Kuigi suvise majandusprognoosi algses kavandis plaanis rahandusministeerium langetada hinnangut tänavusele majanduskasvule 0,5 protsendipunkti 1,5 protsendile, ennustab ministeerium lõplikus prognoosis Eestile tänavu vaid 1,3-protsendilist majanduskasvu.
Tuleval aastal ootab rahandusministeerium Eestile 2,5 protsendist majanduskasvu, mis on 0,5 protsendipunkti vähem kui kevadine ootus. 2018. aastal peaks kasv kiirenema 3 protsendini.
Võrreldes kevadega on ministeerium prognoosi langetanud, kuna majanduskeskkond pole oodatud määral paranenud ja ka Eesti kaubanduspartnerite väljavaated on halvenenud.
Eesti majanduse kasvumootoriks olnud eratarbimise kasv aeglustub sel ja järgmisel aastal kiireneva inflatsiooni ja ühekordsete tegurite väiksema mõju tõttu. Käesolevaks aastaks ootab ministeerium tarbijahindade kasvu 0,2 protsendi võrra ja tuleval aastal 2,7 protsenti. Ka 2018. aastal ootab ministeerium 2,7-protsendist hinnakasvu.
Valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks kujuneb tänavu prognoosi kohaselt 0,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), tuleval aastal kasvab see 0,8 miljoni euroni ja seejärel langeb 2018. aastal 0,3 miljonile eurole.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tänavu 0,4 protsenti SKP-st, tuleval ja ületuleval aastal jääb selle nulli.