Ülemkogu leppis kokku majanduskasvu edendavates meetmetes

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Täna Brüsselis toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel lepiti kokku mitmes meetmes, mis aitavad edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning parandada Euroopa konkurentsivõimet.

Päevakorra üheks peamiseks teemaks oli energiajulgeolek. Ülemkogu oli üksmeelel, et Euroopa Liidu energiajulgeolek nõuab ühendatud siseturu kiiret ja täielikku väljakujundamist.

Tippkohtumisel Eestit esindanud peaminister Andrus Ansip väljendas rahulolu, et valitsusjuhid rõhutasid energiajulgeolekust rääkides õiglaste konkurentsitingimuste vajalikkust. Ta osutas ühisseisukohale, mille kohaselt tuleb Euroopa 2020. aasta energiastrateegia raames välja töötada meetmed, mis on vajalikud võrdsete tingimuste tagamiseks Euroopa Liidu energiatootjate ja väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate tootjate vahel.

«Võrdsete konkurentsitingimuste tagamine on Eesti jaoks energiajulgeoleku küsimus,» ütles Ansip. «See tõkestab Euroopa Liidu keskkonna- ja ohutusstandarditele mittevastava elektri suuremahulise impordi.»

Ansipi sõnul on täna eelised Euroopa Liidu välistel tootjatel ja seetõttu pärsitud ka investorite huvi uute tootmisvõimsuste rajamiseks ühenduse sees. See aga võib ohustada elektri varustuskindlust.

Siseturu kontekstis oli ülemkogul jutuks ka energiataristu arendamine ja selle rahastamine. Kuigi valitsusjuhid jagasid seisukohta, et suurema osa infrastruktuuri investeeringute rahastamiskuludest peab kandma turg, vajavad mõned projektid siiski avaliku sektori tuge.

«Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve kasutamist eelkõige energia siseturgu tugevdavate piiriüleste ühenduste tarbeks,» ütles Ansip. «Isoleeritud energiasaared tuleb kaotada võimalikult kiiresti ja pakutud 2015. aasta on sobiv tähtaeg. Samas peavad investeeringud jätkuma ka peale selle eesmärgi saavutamist.»

Samuti toodi kohtumisel välja, et energiajulgeoleku huvides on oluline ka sisemaiste ressursside kasutamine tulevikus.

Tänasel erakorralise ülemkogu kohtumisel arutati põhjalikult ka võimalusi innovatsiooni paremaks rakendamiseks Euroopa Liidu kodanike heaks. Valitsusjuhid rõhutasid, et investeerimine haridusse, teadustegevusse, tehnoloogiasse ja uuendustesse on oluline majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav tegur.

Peaminister Ansip märkis, et ennekõike eeldab innovatsioon stabiilset majanduskeskkonda, arukat eelarvepoliitikat ja ettevõtlusvabaduste arendamist.

«Ka toimiv digitaalne ühtne turg, mis on meie prioriteet, vajab innovaatilisi ettevõtteid ja haritud inimesi,» rõhutas peaminister.

Tippkohtumisel arutati veel aktuaalseid majandus- ja rahanduspoliitika küsimusi Euroopa Liidus ning edasisi samme võlakriisi mõjude leevendamiseks. Valitsusjuhid leppisid kokku enne Euroopa Ülemkogu märtsikuist kohtumist võetavates sammudes, et siis võtta vastu põhjalik abinõude pakett.

Euroala riigipead ja valitsusjuhid arutasid lisaks veel, kuidas saavutada eurotsooni riikide suurem lähenemine valdkondades, mis otseselt mõjutavad konkurentsivõimet. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on tegemist Eesti jaoks olulise protsessiga, mis peab tagama euroala tugevnemise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles