Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütiku Madis Abeni sõnul jääb teise kvartali 0,8 protsendi suurune majanduskasv oluliselt alla Eesti kasvupotentsiaalile ning on tingitud eelkõige nõrgast nõudluskeskkonnast, mis on majanduskriisi pärand.
Majanduskasvu prognoosi langetav rahandusministeerium: SKT madal kasv on majanduskriisi pärand (8)
8. september 2016, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaamet teatas täna, et korrigeeritud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang teises kvartalis aastases võrdluses 0,8 protsenti.
«Eestit ümbritsev majanduskeskkond on endiselt nõrk. Euroopa Liidu majandus küll kasvab mõõduka kiirusega, kuid hinnatõusu puudumine ning jätkuvalt allapoole korrigeeritavad inflatsiooniootused näitavad, et kogunõudlus jääb majanduse pakkumispotentsiaalile endiselt alla. Kergelt negatiivsed intressimäärad ka pikemaajaliste võlakirjade puhul viitavad asjaolule, et nõudluse taastumise ootused on pikaks ajaks väga madalad ning ettevõtete investeerimishuvi jääb ilma täiendavate nõudluse kasvu toetavate meetmeteta tagasihoidlikuks,» kommenteeris Aben.
Tema sõnul on Eestis palgatulu kasv majanduskasvuga võrreldes endiselt väga kiire, kuid selle kasvutempo alaneb.
«Eratarbimise kasvutempo on samuti olnud kiire, kuid selle kasvutempo on viimastel kvartalitel alanenud sissetulekute kasvust kiiremini. See viitab elanike tarbimisjulguse vähenemisele ehk säästumäära kasvule. Kiire sissetulekute kasvu ja hinnalanguse tingimustes on säästumäära kasv arusaadav, kuna paljud majapidamised peavad oma laenukoormust endiselt liiga kõrgeks,» lisas ta.
Aben tõi kommentaaris välja, et elanike säästumäär on tõusnud ajalooliselt väga kõrgele tasemele ning niigi nõrgas nõudluskeskkonnas tähendab see ettevõtete jaoks tagasihoidlikke müügikäibeid, mis omakorda pärsib nende investeerimishuvi.
«Aegridade täpsustamise tulemusena selgus, et palgatulu ennakkasv ettevõtete kasumite ees on aastatel 2013–2014 olnud seni arvatust oluliselt väiksem. See tähendab, et järsu kohandumise riskid tööturul on seni kardetust väiksemad. 2015. aastal see tasakaalustamatus praegustel andmetel taas süvenes, kuid enne täiendavatel andmeallikatel põhinevat täpsustust järgmisel sügisel on selle usaldusväärsust raske hinnata.»
Rahandusministeerium teatas, et kuna esimese poolaasta tulemuste põhjal on selge, et nii 2016. kui ka 2017. aasta majanduskasv jääb kevadel prognoositust oluliselt madalamaks, avaldatakse järgmise nädala neljapäeval uus majandusprognoos.