Moskva kõrgetest ärihoonetest pikitud ärilinnak on jäänud majandusseisaku lõksu. Raskused rentijate leidmisel on sundinud rendihindu alandama ning planeeritud kontoripindade ümberehitamise korteriteks.
Moskva suurejoonelised pilvelõhkujad kiratsevad
8. september 2016, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellises olukorras on võimudel ehitajatele lihtne sõnum: jätkake ehitamist! Üks põhjus, miks Moskva linnavalitsus arendajaid tagant surub, on 2018. aastal Venemaal toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. 374-meeteri kõrgune Föderatsiooni torn, mis on Euroopa kõrgeim, avatakse käesoleva aasta lõpuks. «Valitsus ei vaata hea pilguga sellele, et ehitus on nii pikalt aega võtnud,» sõnas Yulia Nikulicheva, maaklerifirma JLL strateegilise nõustamise juht Bloombergile.
President Vladimir Putin nagu ka tema eelkäijad, paistab silma grandioossuse hindajana. Selle tunnistajateks on 50 miljardit dollarit maksnud Šotsi olümpiakompleks ja Venemaad Krimmi poolsaarega ühendav 19-kilomeetrine sild. Maaklerifirma CBRE andmetel peaks Moskvas, mida eelmine linnapea Juri Luškov nägi kui globaalset finantskeskust, kõrgehitiste projekti lõpuleviimise järgselt olema kontoripinda kuni 150 000 töötajale ja 300 000 ruutmeetrit pinda korteriteks. Pilvelõhkujate projekti lõppsumma võib küündida kuni 13 miljardi dollarini.
Moskva võimud kinnitavad, et nemad pole ehitajaid takka sundinud ja ehituste lõpuleviimise kiiruse üle teevad otsuseid arendajad. «Moskva ärilinnak on eriline koht ja me peame selle lõpetama, et see aitaks linna arengule kaasa, mitte ei tekitaks probleemi,» sõnas Moskva peaarhitekt Sergei Kuznetsov.
Püüdluses luua sama säravat finantskeskust nagu see on Londonis või Pariisis, pidi Moskva tunnistama siiski tagasilööke juba kõrgehitiste projekt algusjärgus. Ehitustähtaegadest kinnipidamisega oli probleemne juba 2007. aastal, kuid 2008. aastal puhkenud majanduskriis tegi olukorra veelgi hullemaks.
2014. aastal, mil Venemaale kehtestati sanktsioonid Krimmi annekteerimise eest ja naftahinnad kukkusid, paistis, et kõrgehitistega pikitud grandioosse ärilinnaku projekt pannakse üldse kalevi alla paremaid aegu ootama. Kui varem oli ka lootus, et Moskvas ärilinnakus kinnitavad jõudsalt kanda Saksa suurim kommertspank Deutsche Bank, Šoti Kuninglik pank ja Barclay pank, siis tegelikkuses asusid pangad oma kohalviimisega seotud kulusid kokku tõmbama. «Seal kus vähegi võimalik, on arendajad asendanud bürooruumid korteritega ning püüavad arendusele tehtavaid kulutusi kokku tõmmata,» sõnas Konstantin Losiukov, börsifirma Knight Frank esindaja.
Hetkel on vähemalt pooled äripindadest valitsusasutuste või riigifirmade omanduses. Eelmisel aastal ostis Transneft ühe 55-korruselise pilvelõhkuja. Linnapea institutsioon ja Venemaa suuruselt teine pank VTB Grupp on ostnud hooneid, mis moodustavad veerandi Moskva ärilinnaku põrandapinnast. Need tehingud on aidanud leevendada rentijate puudust mõnevõrra leevendada.
Aastased rendihinnad on alates 2014. aastast langenud. 830 dollarit ruutmeetri eest on mõne aasta tagune hind, nüüd küsitakse ruutmeetri eest 520 dollarit. Maaklerifirma JLL hinnangul võib vabade pindade hulk langeda alla kümne protsendi alles kümne aasta möödumisel. Pakkumise-ostmise suhe loetakse terveks kaheksa protsendi juures.
Moskva ärilinnaku viimased lõpetamisel olevad Neeva tornid peaks valmis saama 2019. aastal, kuid sealgi on arendaja olnud sunnitud majandusolukorrast lähtuvalt ambitsioone tagasi tõmbama ning algselt planeeritud kontoripindu vähendati 60 000 ruutmeetrini, mis moodustab kolmandiku originaalplaanis ette nähtust. Kuna äripindatele on raske rentnikke leida, on arendaja suunanud pilgu pigem korterite ehitamisele.