Sester: enne lisaraha peab Ossinovski haigekassa eelarve korda tegema (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Sester.
Sven Sester. Foto: Sander Ilvest

Rahandusminister Sven Sesteri hinnangul peab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ilma lisavahendeid saamata suutma usalduse taastamiseks haigekassa eelarve korda teha, mille järel on võimalik alustada arutelu võimaliku lisarahastuse leidmiseks.

«Ükski maksumaksja raha kasutav eelarveline asutus ei saa töötada avatud arvega. Kui seda lubada või – mis veel halvem – õigustada, saab maksumaksja raha lihtsalt ruttu otsa. Avaliku sektori rahandust ei ole võimalik juhtida nii, et liidetakse kõik võimalikud kulud ja esitatakse maksumaksjale arve, millest ta keelduda ei saa,» ütles Sester BNSile, kommenteerides Ossinovski ettepanekut likvideerida haigekassa umbes 33 miljoni euro suurune eelarvepuudujääk lisarahastuse leidmise kaudu.

«Enne kui rääkida süsteemsetest muutustest, tuleb tervise- ja tööministril teha haigekassa nõukogule ettepanek selle aasta eelarve kordategemiseks. See oleks esimene põhimõtteline otsus, mis taastaks usalduse, et süsteemi ja selle juhte saab usaldada,» märkis rahandusminister. «See ettepanek peaks kokkuleppe järgi olema töö- ja tervishoiuministri poolt esitatuna valitsuse laual 22. septembril.»

Haigekassa tulud kasvavad lähiaastatel keskmiselt ligikaudu 6 protsenti aastas, mis on kiirem kui riigieelarve kasv, rääkis Sester. «Rahaliselt tähendab see haigekassale tulude suurenemist iga aasta üle 60 miljoni euro. Kui lubada haigekassa eelarve puudujääki headel aegadel, mil tulud kasvavad prognoositust kiireminigi, siis mida tuleks peale hakata kriisiolukorras, kus tulud vähenevad?»

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas esmaspäeval rahandusminister Sven Sesteri nõudmisele haigekassa eelarvepuudujääk kõrvaldada, et ainus viis eelarveprobleemide lahendamiseks on leida koostöös lisaraha.

Lisaks märkis terviseminister, et olukorras, kus Eesti demograafiline olukord järjest halveneb, tegi haigekassa nõukogu «ainuvõimaliku vastutustundliku otsuse mitte kärpida tervishoiuteenuste mahtu ja seada ohtu ravi kättesaadavus elanikkonnale».

«Kujunenud olukord on vaid kinnituseks, et tervishoiu rahastamise pikemaajalise jätkusuutlikkuse küsimus vajab põhimõttelisi otsuseid. Tehtud analüüsid näitavad, et vananeva elanikkonna tingimustes ei ole haigekassal juba mõne aasta pärast võimalik täita talle seadusega seatud ülesandeid,» märkis Ossinovski.

Rahandusminister Sven Sester saatis eelmisel nädalal kirja, milles nõudis, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teeks kiiremas korras ettepanekud haigekassa eelarve tasakaalu viimiseks, rahandusminister märkis ka, et haigekassa veelgi kasvav eelarvepuudujääk on vastuolus riigieelarve strateegiaga ning võib riigirahanduse ohtu seada.

«Teie ettepanekul /../ kasvab haigekassa eelarve puudujääk võrreldes riigieelarve seaduses sätestatuga 2017. aastal 10,8 miljonit eurot, ulatudes 12,1 miljoni euroni ja võib ulatuda 15,7 miljoni euroni aastaks 2020,» kirjutas Sester Ossinovskile, lisades, et ta oli rahandusministrina selle vastu.

Haigekassa nõukogu otsustas möödunud nädala reedel toimunud koosolekul säilitada raviteenuste maht järgmise nelja aasta jooksul senisel tasemel ning tegi valitsusele ettepaneku korrigeerida haigekassa finantspositsiooni.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rääkis samuti eelmisel reedel, et nelja aasta planeerimise põhimõtete koostamisel oli väga oluliseks ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus, et tagada kvaliteetne tervishoid, kulutõhusad ja eesmärgipärased ravimeetodid ning solidaarne arstiabi kättesaadavus kõigile kindlustatutele.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles