Ehitusturg nõuab maakonna ehitajatelt paindlikkust
6. september 2016, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui statistikaamet näeb teises kvartalis ehitusmahtude suurenemist, siis maakonna ehitusettevõteteni pole see jõudnud. Suurehitaja peab leppima väiksemate töödega ning väikeehitaja olema paindlik ja tegema seda, mida olematul turul üle jääb.
Järvamaa suurima ehitusettevõtte Paide MEKi tegevdirektor Janek Lohu pole maakonnas küll tundnud mingit ehitusmahu suurenemist. «Need suurenemised toimuvad ikka suurtes linnades, kus on kinnisvaraarendus, kinnisvara maksab midagi ning tasub investeerida ja ehitada,» lausus ta.
Järvamaal saab teha praegu vaid mõne väikese objekti, nagu kõnniteed, ja see Lohu ütlust mööda ehitusvaldkonda küll ei toida. «Eelmisel aastal saime maakonnast müügitulu vaid 12 protsenti kogu müügitulust, seega otsime võimalusi rohkem ikka üle Eesti,» lisas ta.
Samas märkis Lohu, et üle-eelmisel ja eelmisel aastal oli seis veel viletsam ning selles valguses läheb tänavu paremini. Praegu ehitab 80 töötajaga Paide MEK Eesti Pagarile üle 6500m2 tootmis ja laopinnaga hoonet, mis on üle pika aja üks suurem projekt Järvamaal ja annab tööd järgmise aasta maini. «Lisaks siinsele ehitusele käib samal ajal töö ka Tapal, kus ehitame Järva tarbijate ühistule Konsumi poodi, ja Elvas valmib Olerexi tankla,» täpsustas ta. «Eraettevõtted ongi praegused tellijad, sest riigi euroraha ju veel ei liigu.»
Nii ei näe Lohu lähitulevikku ka väga tumedana, kuid talveks on tööd juurde vaja. «Oleme tööle võtnud veel mõne inimese, keda siit võtta on olnud, kuid nii hull seis pole meil olnud ega näe ka tulevikus, et välismaalt tööd juurde otsida,» lausus ta.
Helgemat tulevikku tõotavad tuua praegu veel paberil või otsustamise järgus oleva euroraha toel ehitamist ootavad projektid. «Kui riik euroraha lõpuks paberilt liikuma paneb, siis saame ehk ehitajanagi rääkida majanduskasvust,» lausus Lohu. «Ainuüksi Järvamaale on tilkunud ju õige mitu eurorahaprojekti ja ehk paraneb olukord põllumajanduseski, kus samuti suured projektid vajavad ehitamist.»
Kuigi euroraha seekordne eelarveaeg on käimas juba paar aastat, mäletab Lohu eelmisest, et ehitamiseks läks viimasel paaril aastal. «Muidugi võiks Eesti väiksel turul koormus jaotuda ühtlasemalt, sest paari aastaga ehitamisel tekib turul ülekuumenemine ja see pole kellelegi hea,» ütles ta.
Türil 1999. aastast tegutseva ehitusettevõtte Vekmari OÜ juht Ago-Mart Metssalu kinnitas samuti, et töömahtude suurenemisest pole neil juttu. «Kui ehitusturul on üldiselt tööga kitsas, siis kannatavad väikefirmad suurtest rohkem. Hea, et võitsime imekombel ühe riigihanke ja renoveerime oktoobri lõpuni Päinurme külas rahvamaja, kuid talveks on tööd hädasti juurde vaja,» selgitas ta.
Metssalu märkis veel, et kui 14 töötajaga ei õnnestu suvel talve üleelamiseks nii-öelda parajat rasvakihti koguda, siis on kevad väga nutune. «Praegu teeme äriühingutele väiksemaid töid Jõhvist Võruni ega ütle ära ka eramuehitusest. Turul ellujäämiseks peab olema lihtsalt väga paindlik,» lausus ta.
Nii näeb Metssalu tulevikku vaid tumedates toonides ja elab päev, kõige rohkem kuu korraga. «Mingeid aastaplaane ma ei koosta ja tunneli lõpus valgust veel ei näe,» lisas ta.
Statistikaameti andmetel suurenesid ehitusmahud teises kvartalis neli protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga Eestis ja välisriikides kokku, rohkem ehitati hooneid, rajatisi vähem.
Teises kvartalis ehitati omal jõul 525 miljoni euro eest, sellest hooneid 354 miljoni ja rajatisi 171 miljoni euro eest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 16 protsenti, aga rajatiste ehitamine vähenes 13 protsenti.
Kohalikku ehitusturgu mõjutab endiselt kõige rohkem rajatiste ehitusmahtude vähenemine, seevastu hoonete ehitus jätkas kasvu. Võrdluses eelmise aasta sama ajaga suurenesid mahud nii uusehitiste kui ka hoonete remondi- ja ümberehitustööde puhul.
Ehitisregistri andmetel lubati tänavu teises kvartalis kasutusse 1325 uut eluruumi, s.o 598 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas. Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib.
Kasutusse lubati 243 mitteelamut kasuliku pinnaga 192 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, majutus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.