Läti majandusminister Artis Kampars tunnistas telesaates 900 sekundit, et ministeeriumi ning lõunanaabrite energeetikafirma Latvenergo hinnatõstmise plaan tähendabki seda, et rikkamad inimesed maksaksid vaesemate eest.
Läti minister: rikkad peavadki vaeste elektri eest maksma
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
2. veebruar 2011, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kamparsi sõnutsi on elektritariifidega välja töötatud sotsiaalse vastutuse plaan, kus hinnatõus tabab suuremaid elektritarbijaid. Loogika on selles, et kui suudad rohkem tarbida, siis oled järelikult ka rikkam. Ministri sõnutsi kannatavad kolm neljandikku peredest hinnatõusu all vähe. «Need aga, kellel on võimalik maksta, need maksavad rohkem,» vahendab Läti majanduslehe Dienas Bizness venekeelne võrguväljaanne ministri sõnu.
«Rohkem maksavad need, kes juba praegu kulutavad elektrile 30-60 latti (43- 85 eurot ehk umbes 670-1300 krooni- toim.) kuus. Ma ei usu, et sel inimesel, kes maksab elektri eest 60 latti kuus, tekiks veel 10 lisalati maksmisega probleeme,» lausus Kampars.
Kuna Latvenergo kasum laekub riigikassasse, siis peab Kampars põhjendatuks, et elektrile rohkem kulutajate arvelt täieneks ka riigikassa.
«See põhimõte ei ole alati õiglane, aga tänases olukorras on see ainuke väljapääs, et need, kes on suutelised rohkem maksma maksavad ka nende eest, kes seda teha ei saa,» ütles Kampars.
Latvenergo uued, elektritarbimisel põhinevad tariifid viivad ajalehe Neatkarīgā Rīta Avīze arvutuste kohaselt Läti tarbijate taskust aastas 50-90 lisalatti (71- 128 eurot ehk kuni 2000 krooni). Kui pere tarbib kuni 200 kilovatt-tundi kuus, suureneb nende arve mullusega võrreldes 28 protsenti ehk ligi 50 latti. Kui kuine elektritarbimine ületab 300 kilovatt-tundi, tuleb selle eest tänavu maksta mullusega võrreldes kolmandiku võrra rohkem.
Majandusministeeriumi hinnangul on see parim võimalik lahendus sotsiaalsel vastutusel tugineva hinnapoliitika ajamiseks. Ajaleht aga väidab, et tegelikult lööb samm eelkõige suurperesid ning maapiirkonna elanikke, sest neil on raske aastase 1200 kilovatise (siis hind ei muutu) tarbimispiirangu piiridesse mahtuda.