Investeerimine on üks erootilisemaid asju, mida rahaga teha saab
28. august 2016, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Investeerimine peab pakkuma meelelahutust, sest muidu seda teha ei saa, ütleb 59-aastane IT-valdkonnas töötav Tiina.
Kui suur on sinu investeerimisportfell praegusel hetkel?
Portfelli suuruseks on umbes 50 000 eurot.
Kui palju aega kulub sul investeeringute haldamiseks?
Ülepäeviti kuni 20 minutit.
Oled ettevõtja – kust leidsid alustamiseks idee, julguse, algkapitali, äripartnerid? Mida oled ettevõtlusest aastate jooksul õppinud?
Idee oli äripartneril, minul oli ametioskus (mida temal jälle polnud). Algkapitaliks oligi idee, töövõime ja kummagi erioskused. Hakkasime siis panustama.
Olen õppinud kahte põhilist asja: esiteks, alati tuleb võtta aeg puhkamiseks. Teiseks, miski pole nii oluline, et ärrituda ning kolmas, mis tuli läbi verivalusate kogemuste: ettevõtlust tee emotsioonivabalt (ma ei mõtle siin huvipuudust või kuivikulaadset käitumist, lihtsalt – kõiges saab kokku leppida, läbi rääkida, rahulikult ja asjalikult, kainelt ja otsekoheselt.)
Kuidas leidsid enda jaoks täpsemalt investeerimise?
Nii öelda taksojuhtide ja tudengite kaudu. Kohe muutub arusaadavaks, mida mõtlen. Oli romantiline aeg enne suurt Eesti börskrahhi. Kuna mul lihtsalt ei olnud raha, mida investeerida kui oma panust, siis jäi see laenuhullude kõrval tegemata. Ja kui teha sain, siis juba oma summadega, ning turg oli tol hetkel põhjas. Ning leidsin ka LHV kaudu, st olen LHV üks esimesi kliente. Enne, st pankade üüratute tehingutasude aegu, tegin vaid üksikuid tehinguid, n-ö proovisin näppu.
Kui mõtled oma tutvusringkonnale, kas siis on investeerimine/rahateemad populaarsed?
Minimaalselt, vähe.
Kui kindlalt tunned ennast oma praeguse rahalise olukorra juures?
Üsna kindlalt.
Kes tegeleb teie peres investeeringutega? Kuidas teete otsuseid?
Kõik pereliikmed, isiklike varade üle otsustab igaüks ise, suurema mõjuga otsused arutame läbi.
Milline on sinu investeerimisstrateegia/filosoofia?
Pigem selline: investeerin kõik summad, mida vähegi saan. Püüdlen selle poole, et seda panustamisvõimalust oleks rohkem. Rahalisi-numbrilisi eesmärke ei oma.
Kust leiad värsket infot/tutvuseid/koolitusi? Kellega investeerimisteemadel suhtled?
Kuni viimase ajani pole eriti kellegagi suhelnud, nüüd sotsiaalmeedias juba küll, jah. Olen olnud läbi aastate LHV foorumi osaleja/jälgija.
Millises vanuses sooviksid pensionile minna? Millises seisus on sinu pensionisäästud?
Mis mõiste see pensionile minek on? Kas see, et ei ole enam vajadust palgatööga tegelda? Või ei pea töötama selleks, et elatis tuleks? Lähtun oma oletusest ja vastan, et see pensionile mineku vanus pole minu jaoks üldse tähtis. Töötan loomingualal, mis iganes valdkonnas – IT; kirjanduslooming, tervisenõustamine – kuni see kirg tuksub.
Mis on sinu SUUR eesmärk investeerimisega tegelemisel?
To have fun — muidu ei juhtu midagi. Investeerimine on üks erootilisemaid asju, mida rahaga teha saab.
Kumb on sinu strateegia – kas rohkem säästa või rohkem raha teenida?
Pigem rohkem teenida.
Millised on sinu suurimad õppetunnid, mida oled alustades õppinud? Mida soovitaksid teistel teha, kes investeerimisega alustada tahavad?
Mul endal on vist nn «investorinärv», see tähendab, et saan rahulikult magada, kui aktsiakursid langevad, ja arvestuslik vara väärtus kahaneb. Ka sissevõetud kahjumi pärast ei hakka küüsi närima. Soovitaksin teistele just see investorinärv ära proovida. Võtta mingi väike summa, ja teha tehinguid reaalse rahaga. NB! Virtuaalportfellid investorinärvi ei testi!
Veel suurimatest õppetundidest: mitte keegi ei halda sinu rahapaigutusi sellise hoolega kui sa ise. Sellest võiks mingi postulaadi tuletada: teenindava halduri tasu on korrelatsioonis kaotusega saamata jäävast makismaalsest tulust. Paraku pole see põhimõte alati rakendatav - ise hallata.
Senistelt dividendiaktsiatelt viia tähelepanu rohkem aasta lõikes teatud aktsiatehingute tegemisele. See eeldab alusvara suuremaks kasvatamist. Jagaksin alusvara selliselt, et teatud kriipsust allapoole jääva mahuga tehinguid tegema ei hakka. See on nn «puutumatuse joon». Mis aga õnnestub ülespoole seda piiri mahtu koguda, see on lihtsalt to have fun.