Kui Estonian Airi uute õhulindude soetamist saatis suur meediakära, siis hoopis vähe teatakse Eesti eralennukite omanikest – rikastest suurärimeestest.
Rikaste meeste kulukad lelud
31. jaanuar 2011, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks Nordeconi suuraktsionär Toomas Luman, Tallinna Kaubamaja suuromanik Jüri Käo ja kinnisvaraärimees Margus Reinsalu on oma Bombardieri tehases toodetud kaheksakohalise Learjet 60 registreerinud ASi Aeronautica all.
Kui ärimehed ise lennukit ei kasuta, on see aga Eesti ühe suurema ärilendude korraldaja Panaviaticu käes. Viimane on ettevõte, mis kuulub osaliselt ühele Äripanga omanikule Andrei Žukovile.
Panaviaticu käsutuses on viis Learjeti lennukit. Firma rendib neid omanikelt, teiste seas ka mainitud ärimeestelt, kes teenivad sellega pisut raha. Samas, mingit kasumit nad siiani saanud ei ole. Ja tõenäoliselt ei saa ka, kui uskuda Panaviaticu juhti Ken Koorti.
Koorti sõnul on lennuki omamisega seotud kulud nii suured, et kasumisse jõuda pole lihtsalt võimalik. Ja kui aus olla, lisas ta, pole see ka eesmärk. Pigem aitab lennuk ärimeeste elu mugavamaks muuta – see on ühtaegu nii praktiline transpordivahend kui ka kallis lelu. 2009. aastal jäi Aeronautica ligi kümne miljoni krooniga kahjumisse.
«Lennuki eesmärk ei ole tulu toota,» ütles ärimees Endel Siff, kes on firma Harmony Aviation kaudu samuti ühe 117 miljonit krooni maksnud Learjet 60 omanik. «Firma eesmärk on käitada lennukit. Kui vormistaksin isikliku auto firmaks, oleks see ka kahjumis.»
Nii nagu eelmainitud meestel on ka Siffi lennuk enamasti käitaja, ASi Avies käsutuses. «Iga kord, kui vaja, lendan ise sellega. Samas, igale poole siiski ei saa. Käin palju Ameerikas ja on asja ka kommertsliinidele,» sõnas ta ning tunnistas, et lennukit võib vaadata staatuse sümboli ja kalli mänguasjana. Siffi miinus tunamullu oli 12 miljonit krooni.