Naisinvestor: säästmine pidurdab edasiminekut, pigem leia võimalusi tulude suurendamiseks
16. august 2016, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt tuleb maha matta mõttemustrid «mis nüüd mina; see pole minu jaoks; ma ei saa seda endale lubada või kust see raha võetakse ega ma mõni Jüri Mõis ei ole,» ütleb 37-aastane meediatöötaja Eeva (nimi muudetud).
Mida võib praegu sinu portfellist leida?
Mu portfellis on LHV aktsiad ja Creditstari võlakirjad.
Kui palju aega kulutad investeeringute haldamiseks?
Peamine ajakulu on õppimiseks ja lisatulu teenimiseks, portfelli ennast vaatan üle korra nädalas.
Kuidas leidsid enda jaoks täpsemalt investeerimise?
Mul on investeerimisfanatist abikaasa (tegelenud u 6 aastat) ja kinnisvaraäriga tegelev sõbranna. Mul ei jäänud muud üle – nad peaaegu muust enam ei rääkinud (ja mina ei saanudki rääkida). Mees võttis sõbranna finants- ja motivatsiooniraamatute kogust lugemiseks Kiyosaki «Rikas isa, vaene isa». Mõtlesin siis, et hea küll, loen ka läbi. Kõigutas mõtteviisi küll!
Ent palju praktilisemaks ja tõuget andvamaks oli hoopis kodumaine «Rikkaks saamise õpik». Aitäh Jaak Roosaarele hea töö eest! Edasi leidsin juba Naisinvestorite Klubi Facebookist ning muud koolitused. Janu oli algul suur, et mitte öelda valimatu. Nüüd suudan juba selekteerida endale olulist.
Kui mõtled oma tutvusringkonnale, kas siis on investeerimine/rahateemad populaarsed?
Ei, aga sinna, kuhu mu mees sisse astub, saavad need teemad hetkega aktuaalseks ja kuumaks! Ja tuleb tõdeda, et paljudele on see ebamugav ja ootamatu. Ma ise samuti neid teemasid niisama üles ei võta, kui aga keegi võtab jutuks, räägin heameelega.
Kui kindlalt tunned ennast oma praeguse rahalise olukorra juures?
Võrdlemisi kindlalt. Mul on kõik vajalik olemas ja ma ei kuluta ülemäära. Ma olen veendunud, et ma saan hakkama ja leian lahenduse, kui midagi peaks juhtuma mu palgatööga. Ma siiski tean, kui närviliseks teeb mind olukord, kui pangaarve on pingeline (isegi siis, kui raha on kohe tulemas või tegelikult olemas, ainult ajutiselt mujal). Meelerahu on tähtis ja puhver peab olema!
Kes tegeleb teie peres investeeringutega? Kuidas teete otsuseid?
Kuni eelmise aasta lõpuni abikaasa (mind nimetas ta hellitavalt oma puhvriks, kes vajadusel säästudega välja päästis), nüüd siis mina ka. Otsused teeme nüüd koos, enne oli see ainult tema ampluaa. Tavaliselt on tal kodutöö tehtud, plaan ja Excel valmis ja mul jääb üle seda vaadata ja küsimusi esitada.
Milline on sinu investeerimisstrateegia/filosoofia? Milline on sinu portfell 10 aasta pärast?
Tegutseda fokusseeritumalt kahe, maksimaalselt kolme varaklassi vahel ja teha seda mõõdukate summade kaupa (minu jaoks vahemikus 1000-5000 eurot). Ma vist ei suudaks tilgutada paarikümne või saja euro kaupa eri ühisrahastuste vahel (liiga palju sebimist!). Pigem kogun teatud summa ja investeerin siis.
Kust leiad värsket investeerimisinfot, tutvuseid ja koolitusi? Kellega investeerimisteemadel suhtled?
Naisinvestorite Klubi seminarid on selles suhtes ääretult vajalikud. Koolituste leidmisel on sotsiaalmeedia aga asendamatu abimees. Leiad ühe, klikid sellele ning juba näed mitut. Aitäh jagajatele! Kõige rohkem suhtlen investeerimisteemadel muidugi abikaasaga.
Millises vanuses sooviksid pensionile minna? Millises seisus on sinu pensionisäästud?
Pean tunnistama, et ma ei mõtle eriti pensionile ega muretse selle pärast ülemäära, sest elus on nii palju mõjutajaid, mis ei sõltu minust. Naljaga pooleks, aga ma vist eitan seda paratamatust, et kõik jääme vanaks.
Ma tahan elada ka hetkes (lähitulevikus), mitte muretseda ülemäära homse pärast. Tuleb leida kuidagi see mõistlik balanss tänase ja homse vahel. Jah, mul on LHV progressiivne pensionifond L ja kuigi see kuulub tootluste esirinda, siis ma küll ei loodaks ühelegi «surnud hobusele».
Mis on sinu suur eesmärk investeerimisega tegelemisel?
Vaat see on hea küsimus! Mul on trenni tehes olnud ikka oma eesmärgid – need hoiavad rajal. Investeerimine on hetkel minu jaoks nagu uus spordiala, kus pean veel laduma põhja, õppima tehnikat ning proovima tunnetada oma tegelikke piire. Mul pole hetkel sellist eesmärki, et 10 aasta pärast peab olema mu portfell nii suur või naa suur.
Ma tahan mõnusalt elada ja pakkuda seda ka oma lastele. Muidugi ma ei taha, et mu lapsed minu Benita-villa kõige lõbusama osakonna arved peaksid kinni maksma. Võiks ju küll 70-aastaselt istuda mererannikul kaljunukil asuvas restos klaasi proseccoga, vangutada pead koos veel paari omasugusega ja mõelda: «Hea elu oli ja palju on veel ees». Näed, ikkagi jõudsin otsapidi pensionini.
Kumb on sinu strateegia – kas rohkem säästa või rohkem raha teenida?
Kombinatsioon mõlemast. Alustamiseks sobib säästmine (kärpida oskab igaüks!), samas seda pole võimalik teha lõputult. Pelgalt säästmine ruineerib ja pidurdab mu meelest edasiminekut. Mis elu see on, kui sööd iga päev kõige odavamaid makarone või nõelud sokke? Pigem tuleks leida üles need kohad, kuidas tulusid suurendada. See käivitab aju ning arendab tunduvalt rohkem.
Olen palgatöötaja, aga lõin ka OÜ, peamiselt mõttega teenida lisaprojektidega juurde «puhast» raha investeeringuteks. Raha ma ettevõttest välja võtta lähiajal ei plaani, vaid plaanin seda n-ö keerutada investeeringute vahel.
Millised on sinu suurimad õppetunnid, mida oled alustades õppinud? Mida soovitaksid teistel teha, kes investeerimisega alustada tahavad?
Kõigepealt tuleb maha matta mõttemustrid «mis nüüd mina; see pole minu jaoks; ma ei saa seda endale lubada või kust see raha võetakse ega ma mõni Jüri Mõis ei ole».
Tuleb lugeda, õppida, ennast koolitada, kuulata teadjaid ja rääkida nendega. Mul kulus esimeseks teadlikuks investeeringuks (20+20 euro kaupa pangatädi soovitatud «kasvufondi» ja pensioni lisakindlustuseks ma investeeringuks ei pea) umbes viis kuud.
Rahaga pole mõistlik rahmeldada. Alguses tundub kõik nii uus ja põnev. Lugesin «Kiyosaki» läbi ja selline tuhin tuli kinnisvarasse sukelduda. Lugesin «Jaagu» läbi ja ikka tundus kinnisvara nii tore, kuid siis taipasin, millised mahud edukatel tegelikult on, millal ja kuidas nad alustasid. Ma tean, et ma pole see tüüp, kes «s..st» saia teeb, vaid tahaksin kohe koheva piruka ahjust välja võtta. Aga mis pärast vahelülisid sellest loodetud tootlusest järele jääb? Ja mõte «minu talust» ei tundugi enam nii ahvatlev, kui tuleb torusid parandada ja tüütu üürniku kõnedele vastata. Millisest passiivsusest te räägite?
Alati tuleb uus võimalus! Investeerimisvõimalused ei lõppe otsa. Ma nii tahtsin ka söösta ühisrahastusse, kui Crowdi-hullus oli haripunktis, olin isegi pettunud, et jalga ukse vahele ei saanud. Ja mis juhtus? Mitte midagi! Tulid järgmised projektid.
Millised on sinu investeerimisplaanid järgmise ühe-kahe-kolme aasta jooksul?
Kombineerides 50% klubi ideed ning tekitades lisatulu kasvatada kapitali. Paigutada poolaasta kaupa teenitud tulu uutesse investeeringutesse. Tegutseda pigem fokuseeritult ehk kindlates varaklassides, mis ei nõua ülemäärast võimlemist. Mulle tunduvad dividendiaktsiad, võlakirjad ning otselaenud hetkel sobivamad.