Kaardimaksetasud on viie aastaga tublisti langenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaardimaksetasud on Pangaliidu sõnul Eestis viimasel viiel aastal langenud enam kui kolmandiku, konkurentsiameti hinnangul on siin aga veel arenguruumi.
«Tasu oleneb kaupmehe partnerpangast, kuid viimase 5 aasta jooksul on tasud Eestis langenud hinnanguliselt enam kui 30 protsenti. Suurenevate tehingumahtude korral on tasude edasine langus igati ootuspärane, konkreetsed arengud sõltuvad aga endiselt eelkõige pankadevahelisest konkurentsist,» kommenteeris kaardimaksetasusid Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm
Kaardimaksetega seonduvad Talihärmi sõnul mitmesugused kulud, kaartide tootmisel ja väljastamisel, turvalisuse tagamisel, riskide juhtimisel, IT süsteemide ja kaardimakse infrastruktuuri arendusel ja käigushoidmisel.
Konkurentsiamet on kaardimaksetega seoses uurinud pankadevahelisi vahendustasusid, mida kaupmeest teenindav pank maksab kaardimakse korral tarbijat teenindavale pangale.
Varasemalt kehtis Eestis konkurentsiameti kinnitusel rahvusvaheliselt levinud korraldus, kus pangad olid mitmepoolselt kokku leppinud kõigi suhtes kehtisid ühesuuruses vahendustasus. Peale seda, kui konkurentsiamet alustas selleteemalise menetluse, muutsid pangad kardinaalselt kaardimaksete korraldust, minnes mitmepoolsetelt vahendustasudelt üle kahepoolselt kokkulepitud pankadevahelistele tasudele, kusjuures need tasud mõnevõrra ka alanesid.
Konkurentsiameti avalike suhete juhi Maarja Uulitsa sõnul pole hetkel siiski täit veendumust, et Eesti pankade poolt juurutatud uus süsteem tegelikult konkurentsiolukorda oluliselt parandaks.
«Pankade vahelised vahendustasud on Eestis jäänud üldjuhul kordades kõrgemaks, kui näiteks samalaadsed tasud, mis kehtivad Visa ja MasterCardi piiriüleste kaardimaksete osas,» kommenteeris Uulits.