Keskpank selgitab: miks hindade langus halb on? (2)
6. august 2016, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel avaldatud statistikaameti andmete järgi on Eestis hinnad langenud juba kaks aastat järjest. Eesti Panga ökonomist Sulev Pert selgitab, mida selline olukord majandusele tähendab ning kuidas hindade langus majandusele halb võib olla.
Eesti tarbijahinnaindeks hakkas langema 2014. aasta teisel poolel koos toornafta odavnemisega maailmaturul. Nafta hind on tänaseks odavnenud 111-lt dollarilt 47-le dollarile barrelist. Koos naftaga odavnes imporditav maagaas ja sellest toodetav soojusenergia. Energia odavnemise tõttu on tarbijahinnaindeks kahe ja poole aasta jooksul langenud 0,6 protsenti - seega deflatsioon on olnud mõõdukas. Ilma energia hindu arvestamata on tarbijahinnaindeks sama aja jooksul tõusnud 1,6 protsenti.
Energia hindade langus maailmaturul on olnud Eesti majandusele soodne, sest kasvanud on tarbijate reaalne ostujõud – reaalpalga ja jaemüügi kasv on püsinud suhteliselt kiire. Majapidamised said tänu nafta hinna langusele suurendada teiste kaupade tarbimist. Nafta hinna languse tõttu aga sattusid raskustesse Eesti õlitööstuse ettevõtted, kes olid nafta püsiva kallinemise oma äriplaanidesse sisse arvestanud.
Lühiajaline hindade langus nafta odavnemise tõttu Eesti majandusele suurt ohtu ei kujuta. Pikemaajaline hinnalangus väliskeskkonnas võib aga kaasa tuua negatiivseid tagajärgi Eesti ettevõtetele, kuna see suurendab nende reaalset võlakoormat ja vähendab kasumeid. Samal ajal võib hinnalangus halvendada riigi eelarvetasakaalu.
Pikaajaline hinnalangus oleks majandusele kahjulik ka seetõttu, et see pärsiks tarbimise kasvu kaudselt läbi inflatsiooniootuste. Juhul kui inflatsiooniootused jäävad madalale pikemaks ajaks, siis võivad tarbijad hakata kestvuskaupade oste edasi lükkama ning see aeglustaks omakorda jaemüügi kasvu.
Eesti Pank prognoosib teiseks poolaastaks mõõdukat hinnakasvu, kuid võib eeldada, et aasta keskmine hinnatase tänavu ei muutu. Tarbijakorvi maksumust mõjutab olulisel määral nafta hind, sest sellest oleneb muude energiakandjate, nt soojusenergia, aga ka paljude teenuste hind. Juulis pöördus toornafta hind pärast pool aastat kestnud kallinemist juulis uuesti langusse.