Danske langetas Eesti majanduskasvuprognoosi 1,9 protsendile
22. juuli 2016, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/07/13/5615867t1hab79.jpg)
Danske pank langeetas peamiselt seose Ühendkuningriigi valijate otsusega Euroopa Liidust lahkuda kaasneva ebakindlusega seoses käesoleva aasta Eesti majanduskasvu prognoosi 0,3 protsendipunkti 1,9 protsendi tasemele ja tuleva aasta majanduskasvu prognoosi 0,4 protsendipunkti 2,1 protsendile.
Eesti peamine ekspordipartner on euroala – ligi pool kõigist kaupadest ja teenustest eksporditakse just sellele turule. Praegune segadus ja ebakindlus pidurdab investeerimis- ja tarbimisotsuseid nii ühisraha kasutavates riikides kui ka sellistes riikides, mis on Suurbritannia ja euroalaga tihedalt seotud, näiteks Skandinaaviamaades. See aga mõjutab negatiivselt Eesti eksporti ja majanduskasvu, vahendas BNS.
Kõige olulisem küsimus on panga hinnangul praegu see, kui hästi suudavad poliitikud maandada riske samalaadsete rahvahääletuste korraldamise osas teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Euroala on juba ligi kaheksa aastat olnud kriisirežiimis. Kõigepealt oli 2008.–2009. aasta kriis, seejärel riigivõlakriis ja nüüd siis Brexitist tingitud ebakindluse periood. Suurim pikaajaline kahju, mis selle kõigega kaasneb, on oluliselt väiksem investeeringute tase võrreldes sellega, mis võiks olla ilma nende kriisideta. Investeerimisotsuste tegemisel peavad ettevõtted olema tulevikuväljavaadetes kindlad. Praegu nad seda olla ei saa.
Ehkki Brexiti otsene mõju Eestis tehtavatele investeeringutele on minimaalne, jääb investeeringute maht tänavu muudel põhjustel siiski väiksemaks. Üks peamisi põhjuseid on see, et perioodi 2007–2014 Euroopa Liidu toetused on lõppenud, samal ajal on perioodi 2014–2020 toetuste väljamaksmine aga alles algusjärgus. Euroopa Liidu toetuste väljamaksete vähenemine mõjutab peaaegu kõiki Eesti majanduse sektoreid.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis kahanesid Eestis tehtavad investeeringud ligi 6 prtosendi võrra. Ehitussektor, eriti rajatiste ehitamine, mis sõltub suuresti EL-i ja riigi rahastusest, on kahanenud 7 protsendi võrra. Ka transpordisektoris, mis püüab ikka veel taastuda olulise Venemaa turuosa kaotusest, vähenesid investeeringud ligi 8 protsenti.
Ehkki Eesti ei sõltu väljarändajate tehtavatest maksetest nii palju kui mõni teine riik, vähendab majandusaktiivsuse langus meie peamistes väljaränderiikides ja Suurbritannia naela nõrgenemine tarbimist ilmselt mitme kümnendikprotsendi võrra, kui mitte rohkemgi.
Sellest hoolimata on tarbimine ka edaspidi peamine majanduskasvu tegur, mida omakorda mõjutab kiire palgakasv ja madal töötuse määr. Danske Banki prognoosi kohaselt jääb töötuse määr selleks ja järgmiseks aastaks napilt üle 6 protsendi. Ka palgakasvu näeme pisut üle 6 protsendi.