Kui Eesti jätkab senise pensionisüsteemiga, siis tuleb järgnevatel aastatel tõsta maksukoormust või võtta miljarditesse kroonidesse ulatuv laen, sest pensionikassa vajub iga aastaga üha suuremasse defitsiiti.
Pensionikassat ähvardab krooniline rahapuudus
2. oktoober 2008, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi värske prognoosi kohaselt on ainuüksi aastatel 2008-2012 pensionide maksmiseks vaja 12,8 miljardit krooni lisaraha ning suurim auk sotsiaalmaksust laekuva summa ja pensioniraha vajaduse vahel tekib aastatel 2010 ja 2011 - mõlemal aastal üle 3 miljardi krooni, kirjutab Äripäev.
Ka varasematel aastatel on sadu miljoneid kroone pensionidele peale makstud, kuid tänavu tegi lisaraha summa tiigrihüppe ning ületab miljardi krooni piiri.
Siiani on puuduv summa leitud riigieelarve vabadest vahenditest ning pensionireservi on hoitud kehvemateks aegadeks, mis võivad aga peagi käes olla, sest sotsiaalmaksusummad jäävad palgaralli pidurdumise ja töötuse kasvu tõttu väiksemaks.
Praegu on pensioni esimesse sambasse kogunenud reservi suurus 6,1 miljardit krooni, millest jaguks kasutusele võtmise puhul vaid paariks aastaks ning muude reservide kallale minekut kardab valitsus nagu vanapagan välku, sest see tähendaks eelarve defitsiiti.