Ansip kritiseeris pikki veokijärjekordi idapiiril
23. jaanuar 2011, 23:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip avaldas Austria uudisteagentuurile APA antud intervjuus rahulolematust pikkade veokijärjekordadega idapiiril.
Ansip ütles reedel Ausrias visiidil viibides APAle, et olukord Venemaa piiril on hirmus ja Eesti ei saa sellega rahul olla.
APA märkis, et kuigi Eesti ja Venemaa sõlmisid 2005. aastal piirilepingu, ei ole Venemaa seda ratifitseerinud, kuna Eesti parlament lisas lepet ratifitseerides preambulasse viite Tartu rahulepingule. Ansip tõdes, et pikad piirijärjekorrad ei ole kindlasti juhus, kuid ta märkis, et sarnased probleemid veokijärjekordadega on ka näiteks Soomel.
Ansipi sõnul on hoolimata pikkadest piirijärjekordadest Eesti majandussuhted Venemaaga suhteliselt head, ning üle kümne protsendi riigi ekspordist läheb Venemaale. Venemaale mineva ekspordi suurem osakaal ei oleks Ansipi hinnangul hea, kuna see tekitaks liiga suur sõltuvust ühest riigist.
Narvas suurenes veokijärjekord nädalavahetusel selle aasta pikimaks ning pühapäeval ootas seal 41-tunnises järjekorras Venemaale pääsu 121 veokit. Laupäeval ootas Narvas 37-tunnises järjekorras 113 veoautot.
Koidula ja Luhamaa piiripunktis pääseb Venemaale oluliselt kiiremini. Koidulas ei olnud ei laupäeval ega ka pühapäeval järjekorras ühtegi veokit. Luhamaa piiripunktis ootas pühapäeval kaheksatunnises järjekorras 14 veokit.
Veokijärjekorrad Eesti, Soome ja Läti piiril Venemaaga tekkisid 2006. aasta suvel, kui toonane riigipea Vladimir Putin nõudis tolli tõhusamat tööd. Järjekorrad on kord suurenenud, kord vähenenud. 2006. aasta augustis ja novembris seisis Narvas üle 500 veoki. Sel ajal tuli piiriületust oodata üle nädala ning juhid korraldasid protestiaktsioone.
Venemaa on korduvalt lubanud olukorda parandada, kuid pole seda teinud.