Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Purjesport on eestlaste seas aina populaarsem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Purjelaev Pegasus. | FOTO: Meisi Volt
Purjelaev Tuulekaja. | FOTO: Piret Salmistu / Kalevi Jahtklubi

Eestlaste elatustaseme kasv on toonud purjetamise juurde aina rohkem inimesi: purjetamiskoolitused on populaarsemad kui kunagi varem ja suurem huvi purjetamise vastu paistab välja ka tänavuselt Muhu väina regatilt, kus sel aastal osaleb rekordarv purjekaid. Kõige kallim neist maksab umbes 350 000 eurot, samas odavamate aluste hinnad algavad mõnest tuhandest.

«Purjetamine on Eestis praegu selgelt kasvava populaarsusega – Nõukogude Liidu ajal oli ju meri sisuliselt kinni, nüüd teeme seda vahepealset aega tasa,»  ütles Muhu väina regati direktor ja Eesti Jahtklubide Liidu partnersuhete juht Indrek Ilves. «Populaarsuse kasvu näitab see, et nii noorte kursused kui ka purjespordikoolid on läbi müüdud ja täiskavanutele suunatud kursused samuti.»

Ilvese sõnul on üha paranenud ka sadamate seisukord: «Väikesadamaid tehakse iga aastaga järjest juurde ning renoveeritakse olemasolevaid. Eesti riik on EASi vahendusel asunud toetama lisaks sadamate arendamisele ja ehitamisele suunatud meetmetele ka Eesti kui huvimeresõidu sihtkoha reklaamimist. Mereturismi kui toote potentsiaal turismi ekspordis on suur ja arenguruumi palju.»

Olenevalt purjespordikooli asukohast jääb igakuine õppemaks 35–70 euro vahele. Näiteks Kalevi Jahtklubi kuuenädalane purjetamiskoolitus täiskasvanutele maksab 95 eurot. Lisaks on MTÜ-l Narva Jahtklubi koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga plaanis rajada merespordikool Narva.

«Juuni esimestel nädalatel käisime seoses merekultuuriaastaga Narvas,» rääkis Ilves. Pop-up-merekool «Meresõber» pakkus huvilistele seal võimalust proovida erinevaid merespordivahendeid. «Koolitus müüdi üsna ruttu välja, mis näitab, et narvalased on merespordist huvitatud ning nõudlus selle järele kasvab,» lisas Ilves.

Purjedtervekskümnendiks

Inimesel, kes soovib hakata purjetamisega hobikorras tegelema, tuleb esmalt soetada alus või jaht. Odavamate kasutatud aluste hinnad algavad neljast tuhandest eurost, millele võib lisanduda purjede hind 1800–2500 eurot.

Ilvese sõnul oleneb purjede kestvus sellest, kas inimene tegeleb aktiivselt võistlemisega või mitte. «Kui osaleda võistlustel, siis peavad purjed vastu umbes kolm aastat, vastasel juhul kuni kümme,» selgitas ta.

Tema sõnul saab puidust Folkbooti (pikakiiluline luup-taglasega purjejaht – toim) kätte umbes 3000–5000 euroga, plastist versioon maksab 5000 – 10 000 eurot. Aastas kulub sellise paadi hooldusele tuhatkond eurot, seda juhul, kui uusi purjeid pole vaja osta. 35-jalase paadi aastased hoolduskulud jäävad 5000–7000 euro vahele, 40-jalasel ulatuvad 6000–10 000 euroni.

«Viimasel ajal lisandub stabiilselt kaks-kolm uut suuremat jahti aastas ning lisaks veel väiksemad kasutatud jahid, mida nii ostetakse kui ka müüakse. Kasutatud aluseid, purjekaid lisandub iga aasta 20–30 ringis,» ütles Ilves.

Tulemus kulutusest ei sõltu

Loovagentuuri Identity loovjuht Ionel Lehari jõudis purjetamise juurde 1990ndate keskel ning esimese paadi soetas ta koos kahe sõbraga ühiselt. Muhu väina regatil sõidab ta jahil Ägelind, mis ehitati 1980ndate alguses. «Aastas kulub purjetamisele paar tuhat eurot, kuid paat pole ka uus ja vajab iga-aastast hoolt. Tõenäoliselt saaks hakkama ka vähemaga,» rääkis ta oma kulutustest hobile.

Et purjetamine ei pruugi olla ülikallis hobi, on nõus ka Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, kes osaleb Muhu väina regatil juba 16.korda.

«Purjetamine on hobi, millele võid kulutada nii palju, kui tahad või teha seda hoopis olematu eelarvega.Tegemistonigamehespordialaga,»arvasSutter. «See on purjetaja valik, kas kasutada viimase aja tehnikat ja riideid. Võistluste tulemused ja tipptehnika ei pruugi olla omavahel seoses. Võistluste tulemused sõltuvad eelkõige otsustest ning meeskonnast.»

FOTOD 15pegasus Beneteau 50 tüüpi jaht Pegasus on Muhu väina regatil osalevatest alustest kõige kallim, makstes 350 000 eurot. Jahi kapteniks on Rolf Relander. Fotod: Meisi Volt 15tuulekaja Tuulekaja meeskond seilab Muhu väina regatil Egon Elsteini juhtimisel. XC 38 tüüpi paat maksab umbes 300 000 eurot.

Tagasi üles