Purjesport on eestlaste seas aina populaarsem

Liina Kanarbik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Purjelaev Pegasus.
Purjelaev Pegasus. Foto: Meisi Volt

Eestlaste elatustaseme kasv on toonud purjetamise juurde aina rohkem inimesi: purjetamiskoolitused on populaarsemad kui kunagi varem ja suurem huvi purjetamise vastu paistab välja ka tänavuselt Muhu väina regatilt, kus sel aastal osaleb rekordarv purjekaid. Kõige kallim neist maksab umbes 350 000 eurot, samas odavamate aluste hinnad algavad mõnest tuhandest.

«Purjetamine on Eestis praegu selgelt kasvava populaarsusega – Nõukogude Liidu ajal oli ju meri sisuliselt kinni, nüüd teeme seda vahepealset aega tasa,»  ütles Muhu väina regati direktor ja Eesti Jahtklubide Liidu partnersuhete juht Indrek Ilves. «Populaarsuse kasvu näitab see, et nii noorte kursused kui ka purjespordikoolid on läbi müüdud ja täiskavanutele suunatud kursused samuti.» 

Ilvese sõnul on üha paranenud ka sadamate seisukord: «Väikesadamaid tehakse iga aastaga järjest juurde ning renoveeritakse olemasolevaid. Eesti riik on EASi vahendusel asunud toetama lisaks sadamate arendamisele ja ehitamisele suunatud meetmetele ka Eesti kui huvimeresõidu sihtkoha reklaamimist. Mereturismi kui toote potentsiaal turismi ekspordis on suur ja arenguruumi palju.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles