OÜ Varumeesteeninduse senised kogemused tuhandete Eesti inimeste vahendamisel tööle nii välismaale kui ka Eestisse ei kinnita väidet, et Eesti töötajad on laisad ja hooletud, ütles firma juht Jarkko Tainio.
Tööjõuvärbaja: Eesti töötajaid ei saa laisaks pidada
1. oktoober 2008, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaale tööle minevatest Eesti inimestest tuleb enne kavandatud aega Tainio sõnul tagasi hinnanguliselt kümme protsenti. «Ka siis ei ole enamasti põhjuseks oskamatus, vaid inimese enda suhtumine ja liiga kõrged ootused välismaal töötamise suhtes alates töökeskkonnast ja lõpetades elukohaga.»
Arvestades seda, kui palju Eesti inimesi on viimase kümne aastaga välismaale raha teenima läinud, on loomulik, et osa neist ei ole professionaalid, tõdes Tainio. «Samas on näiteks Soomes väga kõrgelt hinnatud oma tööd väga kohusetundlikult ja hästi tegevad Eesti naised. Samamoodi ootavad Soome tööandjad jätkuvalt oskustega Eesti ehitus- ja tootmistöölisi.»
Need töötajad, kelle kohta räägitakse üldistavalt halba, on Tainio sõnul eelkõige õnneotsijad, kes lähevad raha teenima, mitte tööd tegema, aga nemad on õnneks vähemuses.
Paljude tööotsijate suhtumine valmistab ka Varumeesteenindusele muret: «Ebarealistlikult kõrged palgaootused, mis ei vasta oskustele ja kogemustele, keskendumine rahale, mitte tööle ja suutmatus kohaneda euroopaliku ärikultuuriga, mille hulka kuulub konservatiivne riietumine, on eelkõige noore ja väheste kogemustega tööjõu probleem. Kujunev uus tööturu olukord korrigeerib kindlasti ka töötajate suhtumist ja aitab töökultuuri arenemisele kaasa.»
Tainio sõnas, et on nõus Lotilaga selles osas, et eestlased peavad ennast osavateks ja usinateks töötegijateks: «Aga minu arvates on see väga positiivne. Osavus ja usinus on suunatud tööle ja kvaliteediline ning uskumine sellesse aitab eestlastel eneseväärikust leida ja ennast tööks motiveerida.»