Brexit: pole ELis britte, pole ka inglise keelt

Gert Siniloo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Danuta Hübneri sõnul võib inglise keel pärast Brexitit kaotada oma ametliku staatuse ELis.
Danuta Hübneri sõnul võib inglise keel pärast Brexitit kaotada oma ametliku staatuse ELis. Foto: UPPA/Photoshot/SCANPIX

Lisaks majanduslikele muredele ja poliitilisele tormile peavad britid muretsema nüüd ka inglise keele võimaliku kadumise pärast Euroopa Liidu (EL) asjaajamisest - ükski teine liikmesriik inglise keelt oma ametliku keelena ei tunnusta.

Esmaspäeval hoiatas Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni (AFCO) juht Danuta Hübner, et pärast Suurbritannia lahkumist EList lakkab inglise keel olemast ELi ametlik keel. «Meil on olemas regulatsioon, mille järgi on igal ELi liikmesriigil õigus teatada ainult üks ametlik keel,» lausus poolakast parlamentäär Politico vahendusel. Inglise keelt räägitakse ELis veel küll ka Iirimaal ja Maltal, ent iirlased on oma ametliku keelena üles andnud iiri (gaeli) keele ning maltalased malta keele. «Kui meil pole Suurbritanniat, pole meil ka inglise keelt,» oli Hübner resoluutne.

Lisaks oma ametliku keele staatusele ülejäänud 23 keele kõrval on inglise keel ka üks ELi töökeeli saksa ja prantsuse keele kõrval. Hübner ise tunnistas samas, et inglise keelel on liidus domineeriv positsioon, sest ELi ametnikud kasutavad tööasjus kõige sagedamini just inglise keelt.

Õigusakti muutmise, mis reguleerib ELi ametlike keelte staatust, peavad Hübneri väitel ühehäälselt heaks kiitma kõik alles jäävad liikmesriigid, kui nad soovivad inglise keele ametliku keelena säilitada. Samas on õigusakt ise avatud tõlgendustele: 1958. aastal kirjutatud prantsuskeelses originaalis pole ühemõtteliselt paika pandud, kas mõnel liikmesriigil võib olla mitu ametlikku keelt. Seevastu dokumendi ingliskeelne versioon paistab selle võimaluse välistavat. Nõnda on keelte regulatsioon juba ise pisut tõlkes kaduma läinud.

Pädevus õigusakti muuta on ELi nõukogu pädevuses. Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles Politicole, et dokumenti on parandatud juba mitu korda, võtmaks arvesse liidu laienemise järel lisandunud uusi keeli.

Ajakirjanikud mures

Olgugi et inglise keele ametlik staatus ei kaoks üleöö, on Euroopa Komisjon juba praegu asunud pressiteadetes ja kõnedes sagedamini kasutama saksa ja prantsuse keelt. Näiteks oma teisipäevases kõnes Euroopa Parlamendile kõneles komisjoni president Jean-Claude Juncker üksnes saksa ja prantsuse keeles, mis murdis tema pikaaegse traditsiooni rääkida ühe kõne vältel kolmes keeles. Briti referendumile järgnenud nädalavahetusel jagas Juncker kommentaare vaid Saksa meediale ja saksa keeles, mis oli väidetavalt teadlik samm. Ka komisjoni esmaspäevasel pressikonverentsil tegi juhtiv kõneisik Margaritis Schinas oma avalause vaid prantsuse keeles, ehkki varem on tavaks olnud ka inglise keeles kõnelda.

Samas on mitu ELi ametnikku kinnitanud, et inglise keel ei kao töökeelena kindlasti kuhugi. Ametnike sõnul jäävad seda oma peamise keelena edasi kasutama Euroopa Keskpank ning lisaks paljud ELi ametnikud, kellele inglise keel on võõrkeel.

Ent kui komisjon jätkab pressiga suhtlemist vaid prantsuse või saksa keeles, tekitab see probleeme välisajakirjanikele, kelle ülesandeks on kajastada oma kodumaal tihti keeruliselt mõistetavaid ELi poliitikaid. «Kaheksakümnel protsendil korrespondentidest saab olema märksa tülikam detaile mõista,» ütles Hispaania ajalehe EL Mundo ajakirjanik Pablo Rodríguez Wall Street Journalile.

Eesti ELi esinduse pressiesindaja Marika Post ütles aga Postimehele, et inglise keele kadumine töökeelena pole praegu kindlasti mingi teema. «See on selleks lihtsalt liiga suur keel,» rahustas Post. «Mis puudutab Eesti ametnikke Brüsselis, siis ELi esindusse lähetatud inimesed oskavad tavaliselt peale inglise keele ka mingil määral prantsuse keelt,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles