Ettevõtjad maandavad riske abieluvaralepinguid sõlmides

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres ja Siiri Sõnajalg
Andres ja Siiri Sõnajalg Foto: Aivar Kullamaa / Kroonika

Andres Sõnajalg, Terje Aru ja Toomas Sildmäe on vaid mõned näited ettevõtjatest, kes on otsustanud enda ja oma abikaasa vahelised varasuhted lepinguga paika panna.

Ametlikest Teadaannetest nähtub, et oma varasuhteid abikaasaga on otsustanud lepinguliselt reguleerida ka Guido Sammelselg, Ülo Pärnits, Viktor Levada, Kristjan-Thor Vähi ja Kristina Šmigun-Vähi, samuti nüüdseks juba lahku läinud Terje ja Eerik-Niiles Kross ning Edgar ja Vilja Savisaar.

Kui abikaasad ei vali abiellumisel oma varasuhte liigiks varalahusust või vara juurdekasvu tasaarvestust ega sõlmi ka abieluvaralepingut, siis abielu ajal soetatud vara kuulub ühiselt neile mõlemale.

Lahutuse korral peavad nad jõudma kokkuleppele, kuidas vara omavahel jagada. Tihti kokkuleppele ei jõuta, mistõttu tuleb ette võtta kulukas ja närvesööv kohtutee. Selle vältimine on üks abieluvaralepingu sõlmimise peamisi põhjuseid.

Lisaks aitab abieluvaraleping ka hajutada riske abielu ajal, ütlevad juristid. See aspekt on oluline eriti ettevõtjatele, kuna nende tegevusega kaasnevad tavaliselt suured riskid.

«Kui firma omanik või juhatuse liige on selles rollis süüliselt tekitanud oma kohustuste rikkumistega firmale kahju, siis vastutab ta ka oma isikliku varaga, ennekõike oma lahusvaraga. Kui aga lahusvara puudub, siis ka pooles ulatuses abikaasade ühisvarast,» selgitas õigusbüroo Iustus jurist Marko Volmre. «Seega firmale süülise kahju tekitamisega võib ohtu sattuda ka abikaasade ühisvara.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles