Eesti Pank: Ühendkuningriigi otsus pigem majanduslangust kaasa ei too (6)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Foto: Liis Treimann

Eesti Panga hinnangul suurendab Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust (EL) välja astuda ebakindlust, mis tõenäoliselt siiski suuremat majanduslangust endaga kaasa ei too.

«Ääretult kahju on, et britid otsustasid Euroopa Liidust lahkuda,» ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik BNS-ile. «See on meie hinnangul kindlasti kahjulik nii Ühendkuningriigile kui ka kõigile teistele Euroopa Liidu liikmetele.»

Kaasiku sõnul kuigi koheselt midagi ei muutu, on ettevõtetel väga palju ebakindlust. «Kuidas oma tulevikku näha ja kuidas tulevikku üles ehitada. Ühelt poolt finantsturgudel on palju ebakindlust, teiselt poolt ettevõtete investeerimisotsustel on märgatavalt ebakindlust, kuivõrd ei ole selge, millised saavad Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu majandussuhted olema saavad.»

Lühiajaliselt võib Ühendkuningriigi EL-ist lahkumine kaasa tuua languse turgudel, kuid samas majanduslangust ei peaks see endaga kaasa tooma, rääkis Kaasik. «Aga loomulikult on keeruline ennustada, millised arengud olema hakkavad.»

Pigem on probleemid pikemaajalises vaates, rääkis Kaasik. Tema sõnul on lõimunud turgudel kasvupotentsiaal kiirem ja need suudavad efektiivsemalt toimida, samas kui turud eraldada, siis kasvupotentsiaal on kindlasti kehvem.

Kaasiku sõnul tõenäoliselt reaalmajandusele koheselt tagasilööke ei ole, aga kui ebakindlus jääb pikaks ajaks väga kõrgele, siis sellel võib olla ka lühiajaliselt negatiivne mõju ja kärpida lühiajaliselt majanduskasvu.

Euroopa Liidu rahandussüsteeme brittide lahkumine negatiivselt mõjutada ei tohiks ja lisaks sellele on keskpangad jälgivad olukorda, ja on vajadusel valmis sekkuma ja likviidsust pakkuma, rääkis Kaasik. Tema hinnangul on raskemas seisus Ühendkuningriik, eriti arvestades nende finantssektori suurust võrrelduna ülejäänud majanduse suurusega.

Kas Euroopa finantskeskus võiks Londonist ära liikuda, Kaasik vastata ei osanud. Tema sõnul sõltub finantskeskuse liikumine sellest, kuidas õnnestub EL-il ja Suurbritannial omavahel kokku leppida.

«Selge on see, et kui suhted peaksid eemalduma väga palju, siis mingeid teenuseid võib olla raske Londonist osutada Euroopa turule, aga osad teenused ei pruugi üldse Euroopasse liikuda, vaid võivad ka kuhugi mujale liikuda. Maailmas on palju erinevaid finantskeskuseid.»

Otseselt majanduslikult Eestit Brexit väga palju ei mõjuta kuid kaudsed mõjud läbi Eesti suuremate kaubanduslike partnerite kaudu võib olulisem olla. Samas erinevate uuringute alusel on negatiivsed majanduslikud mõjud Ühendkuningriigile endale suuremad kui Euroopa Liidule, lisas ta.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles