Mertsina: Suurbritannia lahkumine võib viia ELi lagunemiseni (4)

Liis Kängsepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina Foto: Toomas Huik

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ennustab, et globaalsete finantsturgude rahutus võib lähiajal süveneda ja Suurbritannia lahkumine EList süvendab ebakindlust. Samas hindab ta, et Brexiti otsene mõju Eesti majandusele on tagasihoidlik, suurim mõju meile avaldub läbi geopoliitika.

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar.

Finantsturud reageerisid Suurbritannia otsusele lahkuda EList ootuspäraselt rahvusvaheliste aktsiaturgude langusega ja inglise naela nõrgenemisega. Meie hinnangul jääb rahvusvahelistel finantsturgudel lähinädalatel volatiilsus püsima. Nii Inglise keskpank kui ka teised keskpangad (sh Euroopa Keskpank, EKP) on valmis finantssektorit toetama ja koordineerivad oma tegevust. Samuti on keskpangad valmis vajadusel sekkuma valuutaturgudesse. Kui finantsturgude rahutused ohustavad riikide majanduste pikaajalist kasvuväljavaadet, võivad keskpangad olukorra parandamiseks rakendada täiendavaid rahapoliitilisi abinõusid.

UK lahkumisega seotud ebakindlus võib jääda üles pikemaks ajaks. Kui riik on lahkumisotsuse Euroopa Nõukogule edastanud, algavad alles läbirääkimised viimase lahkumistingimuste üle. Selleks on aega kaks aastat, kuid pole välistatud, et liikmesriikide nõusolekul võib see aeg ka pikemaks venida. Selle aja jooksul peaksid majandussuhted Suurbritanniaga edasi toimima põhimõtteliselt samadel tingimustel nagu varem. Kuigi ELi liidrite hulgas on vastakaid seisukohti.

See, milline mõju on lahkumisel EList, sõltub sellest, millise koostöövormi riik valib: kas ta (1) liitub Euroopa Majanduspiirkonna raames ELi ühisturuga (nagu näiteks Norra), (2) sõlmib ELiga kahepoolse vabakaubandusleppe (nt Šveits) või kui eelmist kahte koostöövormi ei soovita või ei suudeta kokku leppida, siis on (3) UK-l ja ELil võimalik suhelda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite järgi, mis tähendab aga osale kaupadele tollitariifide sisseseadmist, mittetariifseid tõkkeid ning piiranguid teenustele. 

Kõige kahjulikum on neile vaid WTO reeglite järgi tegutsemine. Samas, Euroopa Majanduspiirkonnas ELi ühisturuga liitumine tähendab seda, et UK peab järgima enamikku ELi regulatsioone, töötajate vaba liikumist ning tegema makseid ELi eelarvesse. Need on aga teemad, millest Brexiti toetajad EList lahkudes loobuda lubasid. UK-l tuleb EList lahkudes hakata läbi rääkima kümnete riikidega vabakaubandustingimuste osas. Samuti peab UK hakkama eraldi oma tingimuste osas läbi rääkima USAga praegu käimasoleva Atlandi-ülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse (TTIP) tingimuste üle (seni tegi seda EL). Igal juhul, läbirääkimised uute kaubandustingimiste suhtes võtavad aega aastaid ning selle aja jooksul on veel palju ebakindlust, millise näoga hakkab UK majandus olema keskpikas vaates. Ebakindlus piirab aga investeerimist ja kaubandust, mis kokkuvõttes võib halvendada UK majanduskasvu ja selle riigirahanduse seisu. See mõjub aga kahjulikult UK välispartneritele, eelõige just suurematele. 

Brexiti mõju Eestile avaldub läbi kolme kanali: finantsturud, kaubanduskanal ja geopoliitika.

Finantsturgude kanali mõju Eestile on tagasihoidlik, kuna meil on kapitaliturud väga väikesed ja vastav võlg samuti väike.  

Samuti ei tohiks Brexitil meie väliskaubandusele tervikuna väga olulist otsest mõju Eestile olla. Küll aga võib avalduda hoopis suurem mõju väikese viitajaga meie kaubanduspartnerite kaudu, kus Brexit tekitab suurema ebakindluse ja tagasilöögi. UK mahub Eesti kümne suurima kaubanduspartneri hulka, kusjuures Eestis toodetud kaupade ekspordi osakaal sellele turule moodustas eelmisel aastal 3,5 protsenti kaupade koguekspordist. Impordi puhul oli vastav näitaja 2,7 protsenti. Brexiti korral jääb lühemas vaates enamik ELi-UK kaubanduspõhimõtteid püsima, kuniks lepitakse kokku uued tingimused. Selline üleminekuaeg tekitab aga väliskaubanduses ebakindlust. Nõrgenev nael muudab UKst sisseostetud kaubad mõnevõrra odavamaks, kuid võib raskendada sinna eksporti. Suure osa UKsse suunatud ekspordist moodustavad elektrimasinad ja -seadmed, mööbel ja puidutooted. Impordi puhul oleks aga suurem mõju jookidele (peamiselt alkohoolsed joogid), masinatele ja mehaanilistele seadmetele ning maismaatranspordivahenditele.

Ebakindluse mõju UKsse investeerimisel on Eesti kogumajandusele üsna tagasihoidlik, kuna siit tehtud otsesed välisinvesteeringud UKsse moodustasid möödunud aastal vaid 0,4 protsenti kõikidest Eesti residentide tehtud otseinvesteeringutest välismaale (23 miljonit eurot). Ühendkuningriigi investeeringud Eestisse moodustasid eelmisel aastal aga 2 protsenti kõikidest Eestisse tehtud välisinvesteeringutest (348 miljonit eurot).

Kõige tugevam mõju Brexitist on geopoliitiline. Suurbritannia on ELis olnud Eesti poliitilistes vaadetes ja seisukohtades, sealhulgas seoses NATOga, Venemaaga, majanduspoliitikaga jm teemadel, sageli tugevaks partneriks. Nende lahkumisega kaotaksime me ühe olulise liitlase. EL võib hakata ilma brittideta liikuma kiiremini sügavama poliitilise liidu suunas ning võib muutuda protektsionistlikumaks, mis ei ole kindlasti Eesti huvides. Brexit näitab, et ELi liikmeks olek ei ole pöördumatu ja võib kaasa tuua teistes riikides ja piirkondades soovi kas eristaatusele või eraldumisele - see võib halvimal juhul viia ka ELi lagunemiseni. Esimesena näeme me Brexiti mõju juba pühapäeval (26. juunil) toimuvate valimistega Hispaanias.

Suurbritannia hakkab tõenäoliselt EList väljas rakendama karmimat immigratsioonipoliitikat. Nende otsus lahkuda EList tühistab käesoleva aasta veebruaris sõlmitud ELi ja UK vahelise uue kokkuleppe, mis oleks jõustatud  pärast seda, kui britid on edastanud ELile oma ametliku kinnituse ELi jäämise kohta. UK on viimastel aastatel olnud Soome järel teiseks peamiseks sihtriigiks Eestist ajutiselt või püsivalt väljarännanutele. Uue kokkuleppega oleks UK saanud muuhulgas hakata piirama immigrantidele suunatud laste- ja muid sotsiaaltoetusi, mis oleks muutnud selle riigi osade inimeste jaoks vähem atraktiivsemaks väljaränderiigiks. EList lahkumist toetavate inimeste jaoks on UK kõige põletavam teema praegu just liiga suur ja kontrollimatu immigratsioon. Seega on üsna tõenäoline, et UK hakkab kasutama EList väljas karmimat ja valivamat immigratsioonipoliitikat.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles