SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul tähendab Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda segase ajajärgu algust, millel on negatiivne mõju ka Eestile ning eriti Eesti suurimale kaubanduspartnerile Rootsile.
SEB: Briti otsus mõjutab negatiivselt Eesti ja Rootsi väliskaubandust (3)
24. juuni 2016, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ennekõike tähendab see ühe väga segase ajajärgu algust. Kõige esmasem mõju on Suurbritannia enda inimest jaoks importkaupade kümnendiku võrra kallimaks muutumine alates täna hommikust. Lahkumise pooldajate võit tundub olevat piisavalt ülekaalukas, et poliitikutel ei jää nii-öelda tõlgendamisruumi ning parlament alustab läbirääkimisi liidust väljumiseks,» ütles Nestor.
Kõnelused tulevad tema hinnangul pikad ja keerulised ning kõik see murendab Euroopa habrast majanduslikku kindlustunnet. «Kõige suurem löök saab see olema Suurbritannia enda majandusele, mis kaotas otsusega suure osa oma senisest konkurentsivõimest,» rääkis analüütik.
«Soovides osa saada ühisturu eelistest, peab Ühendkuningriik vastu võtma Euroopa Liidu esitatavad tingimused, mis saavad vaevalt olema erinevad senisest korraldusest. Eesti jaoks on uudised halvad poliitiliselt ja mõjutavad negatiivselt ka meie ekspordi väljavaadet. Kui Suurbritannia enda osakaal Eesti kaubaekspordist on umbes 3 protsenti, siis meie peamise kaubanduspartneri Rootsi jaoks oli Ühendkuningriik võtmetähtsusega turg,» rääkis Nestor.
Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas reede hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumisest. Lahkumist pooldas 51,9 protsenti hääletanutest, Euroopa Liitu jäämist aga 48,1 protsenti, selgub lõplikest andmetest, kui loetud olid hääled kõigis 382 ringkonnas.
Lõpliku tulemuse järgi hääletas lahkumise poolt 17,4 miljonit inimest ning ühenduse liikmeks jäämist toetas 16,1 miljonit inimest. Hääletamas käis 33,6 miljonit inimest ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.