Eelnõuga tahetakse tagada kiirem üle- eestiline internetiühendus
21. juuni 2016, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuus riigikogu liiget töötasid välja seadusemuudatuse eelnõu, millega kohustatakse elektri jaotusvõrgufirmasid jagama maapiirkondades taristut ja elektriposte sideettevõtjatega, et muuta lairibavõrgu kaablite paigaldamine odavamaks ja tagada seeläbi kiirem internetiühendus üle Eesti.
Riigikogu liikmete sõnul tuleb lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni võtta ühiskasutusse olemasolevad taristud, mis kuuluvad jaotusvõrgufirmadele. See parandaks lairibateenuse kättesaadavust ja vähendaks kulusid, kuna piirkondades, kus hetkel lairibavõrgu teenus puudub, on peamisteks kasutuskõlblikeks taristuteks just elektripostid, selgub eelnõu seletuskirjast.
Eelnõu koostajad viitavad uuringufirma Analysys Mason Group hinnangule, mille kohaselt moodustavad tsiviilehitustööd põhiosa võrkude kasutuselevõtu kuludest 80 protsenti. Taaskasutades olemasolevaid füüsilisi taristuid, mitte rajades uusi, on võimalik lairibavõrgu kasutuselevõtu kulusid olulisel määral vähendada, leiavad nad.
Seaduseelnõu kohaselt kohustatakse jaotusvõrguettevõtet andmaa talle kuuluvat füüsilist taristut, eelkõige elektriposte, kasutada teistele ettevõtjatele avalikes huvides toimiva ja üldkasutatava lairibavõrgu kaablite paigaldamiseks.
Samas on jaotusvõrgu firmadel õigus küsida otseste lisanduvate kulude kompenseerimist sideettevõtja poolt. Riigikogu liikmete sõnul saavad sellest kasu otseselt nii sideettevõtjad kui ka tarbijad ning laiemalt kogu ühiskond läbi infoühiskonna teenuste parematele kasutusvõimalustele.
Eesti infoühiskonna arengukava 2020 kohaselt on Eesti eesmärk võimaldada 2020. aastaks kõigile Eesti elanikele vähemalt 30 megabitti sekundis kiirusega lairibaühendus. Samuti on eesmärgiks suurendada 2020. aastaks 100 megabitisi või suurema kiirusega lairibaühenduse kasutamise osakaalu 60 protsendini.
Eelnõu puudutab Eestis tegutsevat 27 elektri jaotusvõrguettevõtjat, kes haldavad üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine. Nendest suurim on Elektrilevi OÜ, kelle turuosa moodustab 87,5 protsenti, millele järgnevad Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev VKG Elektrivõrgud OÜ ja Lääne-Eestis tegutsev Imatra Elekter AS.
Kõigil neil on kohustus tagada tarbijale kvaliteetne elektriühendus ja rikete kiire kõrvaldamine. Elektrituruseaduse, asjaõigusseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu algatasid Mihhail Stalnuhhin, Andres Metsoja, Andres Ammas, Kristjan Kõljalg, Henn Põlluaas ja Tanel Talve.
Priit Soom, Eesti Lairiba SA juht:
Riigikogu liikmete ettepanek kasutada elektrivõrku juurdepääsuühenduste rajamiseks on tark lahendus, sest aitab kiire interneti inimesteni toomise oluliselt odavamaks muuta. Ehitustööd moodustavad valdava osa kuludest ja kui seda on võimalik vähendada, on teenus kokkuvõttes lõpptarbijale soodsam. Rohkemate lõpptarbijate liitumine kiire internetiga on EstWin baasvõrku rajava ELA SA eesmärgiks, sest just lõpptarbijate huve silmas pidades seda võrku rajatakse. Samuti avaldab tarbijate kasv positiivset mõju baasvõrgu rendihindadele, mis omakorda avardab võimalusi kiire interneti pakkumiseks.
Kiire interneti baasvõrgu rajamine on Eesti üks olulisemaid regionaalseid eesmärke. Praguseks oleme rajanud kiire interneti baasvõrku üle 4000 kilomeetri ning kogemus on näidanud selgelt, et tööde maksumust saab oluliselt vähendada läbi parema koostöö sideettevõtjate, omavalitsuste ja riigi vahel. On mõistlik, et sellesse nimekirja lisatakse ka elektri jaotusvõrk. Seepärast tuleb Riigikogu liikmete algatust tunnustada. Lisaks tasuks kaaluda mõtet, et elektrivõrgu rajamisel viiakse lõpptarbijani kaabel, millel on fiiberoptiline võimekus.
Vaata kiire interneti baasvõrgu rajamist selgitavat videot: