Eesti Energia suurendab kuni 300 miljoni euro eest efektiivsust
20. juuni 2016, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia investeerib aastani 2020 200-300 miljonit eurot ettevõtte olemasolevate varade efektiivsuse ja lõpptoodangu väärtuse tõstmiseks, uute taastuvenergia võimsuste rajamiseks ning Läänemereriikide elektri ning gaasi jaemüügiturule laienemiseks, protsessi käigus plaanib ettevõte jõuda 300 miljoni euro suuruse kulumieelse kasumini.
«Oleme viimastel aastatel investeerinud rohkem kui oleme kasumit teeninud, mistõttu on vaja need varad kiiresti täiendavat EBITDA-t tootma panna. Seetõttu tegeleme olemasolevate varade tootluse suurendamisega võimalikult minimaalsete kuludega,» ütles Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila esmaspäeval pressikonverentsil.
Investeeringud aastani 2020 jäävad Avila sõnul 200 ja 300 miljoni euro vahele. «See number ei sisalda võimaliku uue Enefit õlitehase rajamist,» lisas Avila. Investeeringute mõjul ja efektiivsuse kasvatamisega plaanib Eesti Energia jõuda 2020. aastaks 300 miljoni kulumieelse kasumini seniselt keskmiselt 200 miljoni euro tasemelt.
Üheks peamiseks strateegiaks täiendatud arengukavas on Eesti Energial väärindada põlevkivi enam kui siiani, milleks alustatakse 2019. aastaks põlevkivigaasist bensiini tootmist.
Samuti optimeerib ettevõte tootmistegevust, näiteks Eesti Elektrijaama 8. ploki põlevkivigaasi põletamise võimekuse mitmekordse suurendamisega saab ettevõte ülejäänud plokid madala elektrihinnaga perioodil peatada, suurendades seeläbi plokkide tööiga ning müüa toodetavat elektrit keskmiselt kõrgema hinnaga.
Eesti Energial on ka plaanis kasutada ära Elektrilevis olevat kompetentsi ning kaugloetavatele arvestitele üleminekust ja kasutamisest saadud kogemust, et siseneda Läänemeremaade elektri ning gaasi jaemüügiturule.
«Baltikumis näeb Eesti Energia kuni 2020. aastani suurimat potentsiaali just gaasimüügi äri kasvatamisel, sest kui Balti elektrituru aastane maht on umbes 25 teravatt-tundi siis Baltikumi gaasituru maht on ligi kaks korda suurem – 50 teravatt-tundi. 2017. aastal avanevad konkurentsile ka Läti ja Leedu gaasiturud ning Eesti Energial on võimalus neil turgudel Eestist saadud kogemust rakendada,» ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk.
Veel on Eesti Energial plaanis meelitada Eestisse suuri elektritarbijaid nagu serveriparke, millele võimaldataks rajada tarbimispunkt elektrijaama kõrvale, nõnda et tarbija ei peaks kasutama elektrivõrku ning pääsedes seejuures võrgutasude maksmisest. «See tooks Eestisse investeeringuid ja samas garanteeriks meile pikaajaline tasuv elektrimüük,» märkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Lisaks reorganiseerib Eesti Energia enda juhtimisstruktuuri, ühendades ettevõtte erinevaid üksusi vähematesse ja Sutteri sõnul efektiivsematesse üksustesse. «Oleme juhtimisstruktuuris näinud, et tuleb teha korrektuure. Oleme otsustanud integreerida ja konsolideerida ettevõtteid ja tegevusi ning leida sünergiaid,» sõnas Sutter.
Esmaspäeval tutvustas Eesti Energia avalikusele strateegilist arengukava 2016-2020. Strateegilise tegevuskava ülevaatus toimub Eesti Energias iga-aastaselt. Protsessi eesmärk on hinnata energiaturgude väljavaateid ning viia kontserni tegevused tegevuskeskkonnas, sealhulgas tehnoloogia arengus, turukorralduses ja keskkonnanõuetes toimunud muutustega vastavusse.