Riik sai Tallinna Veelt kohtuvaidluse vaheetapis lüüa
15. juuni 2016, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmapanga juures asuv rahvusvaheline vahekohus peab Tallinna Vee ja Eesti riigi vahelises vaidluses dokumentide avaldamise piiranguid mõistlikuks üksnes otsetsitaatide ja teatud osas tunnistajate ja ekspertide nimede osas.
Lisaks lükkas vahekohus neljapäeval tehtud menetluskorralduses tagasi Eesti Vabariigi väite, mille kohaselt on AS Tallinna Vesi tegelenud Eesti Vabariigi vastase meediakampaaniaga, teatas Tallinna Vesi börsile.
Menetluskorraldus puudutab Eesti Vabariigi taotlust eemaldada Rahvusvahelise Investeerimisvaidluste Lahendamise Keskuse (ISCID) koduleheküljel avaldatud informatsiooni hulgast peamised viited ja dokumendid. Neljapäeval teavitas ICSID-i vahekohus osapooli oma seisukohast seoses vahekohtu 3. mail avaldatud menetluskorralduse number 3 lisade A ja B avaldamisega.
Menetluskorraldus number 3 toob välja osapoolte esitatud dokumente puudutavad argumendid ning vahekohtu vastavasisulised otsused. Menetluskorralduse number 3 lisad A ja B sisaldasid nõude esitaja ja vastustaja dokumenditaotlusi ning vahekohtu poolt tehtud dokumenditaotlusi puudutavaid otsuseid.
Eesti Vabariik on varem vastu olnud menetluskorralduse number 3 lisade A ja B avaldamisele, nõudes ulatuslike piirangute tegemist avaldatavates lisades. Taotletud piirangud puudutasid kõiki viiteid Eesti Vabariigi ministeeriumidele ja ministritele, Riigikogule ja selle liikmetele, Konkurentsiametile, Riigikontrollile, õiguskantslerile, Tallinna linnale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale ning Euroopa Komisjonile.
Sellele vastukaaluks toetas AS Tallinna Vesi lisade avaldamist täismahus, kuid oli kompromissina valmis aktsepteerima piiranguid osas, mis puudutasid osapoolte esitatud ettepanekute, tunnistajate ütluste ja ekspertarvamuste otsest tsiteerimist, ning tunnistajate ja ekspertide nimesid.
Vahekohus peab piiranguid mõistlikuks vaid teatud ulatuses ja andis ISCID-ile korralduse avaldada lisad kärbitult üksnes osas, mis puudutavad otsetsitaate osapoolte esitatud menetlusdokumentidest, tunnistajate ütlustest ja ekspertarvamustest ning asitõenditest, ning tunnistajate ja ekspertide ning kolmandate isikute nimesid, välja arvatud selgelt avalikku funktsiooni täitvate isikute nimed.
Vahekohtus toimud antud menetluses lõppistung tänavu novembris.
AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal pikendati lepingut aastani 2020. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.
Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil. Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.
2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.