Üle kolmandiku Eesti elanikest teenib palgatöö kõrval lisaraha

Birgit Podelsky
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil Eesti käsitöö.
Pildil Eesti käsitöö. Foto: Priit Mürk

Viimase aasta jooksul teenis oma igapäevatöö kõrval täiendavat sissetulekut 39 protsenti Eesti elanikest. Lisatööst saadav sissetulek jääb enamasti vahemikku 50-200 eurot kuus, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust.

Kõige sagedamini pakutakse lisaraha teenimiseks erinevaid teenuseid või tegutsetakse vabakutselisena intellektuaalse- või loometegevuse valdkonnas. Samuti on populaarne majapidamisteenuste osutamine, näiteks remonditööd või laste hoidmine, mida nimetas oma lisatööna 8 protsenti elanikest. Veel pakutakse konsultatsioone, müüakse enda valmistatud käsitööd ja kunstiesemeid või toidukaupu ning üüritakse välja kinnisvara.

«Uuring näitab, et nn. mikroettevõtlikkus ehk hobimajandus kinnitab Eestis kanda - paljud on leidnud viisi, kuidas oma hobi või talent enda kasuks tööle panna, ligi viiendikul on ettevõtjakogemus ja 12 protsenti omab tegutsevat ettevõtet ka praegu,» kommenteeris tulemusi teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Üsna ettearvatavalt on lisateenistuse otsimise peamiseks ajendiks sissetuleku suurendamine, paljudele on aga oluline, et see pakub suuremat paindlikkust tööaja ja -koha valikul ning kolmandik hindab eneseteostuse võimalust, mida lisatöö pakub. Vaadeldes lisarahateenijaid sissetuleku ja vanuse järgi selgub, et kõrgema sissetulekurühma esindajad pakuvad sagedamini teenuseid ja konsultatsioone ning üürivad välja kinnisvara. Madalaima sissetulekuga elanikud pakuvad sagedamini majapidamisteenuseid.

«Noored paistavad silma selle poolest, et tegutsevad sagedamini vabakutselisena ning on kätt proovinud võrdlemisi uue nähtusega - jagamismajanduse teenustega nagu Uber või AirBnB,» tõi Maripuu välja.

Lisarahana teenitav sissetulek jäi 70 protsendil vastajatest 200 euro piiresse.

«Kui ühest küljest näitab uuring inimeste ettevõtlikkust, siis teisalt väljendab see majanduslikku paratamatust või vajadust suurema eneseteostuse järele. Kui oma töö ja karjääriga on rahul 64 protsenti elanikest, siis sissetulek rahuldab vaid 37 protsenti ning 59 protsenti elanikest ei ole praeguse palgatasemega üldse rahul. Seega otsivad inimesed võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks ja lisatöö tegemine on siin üheks võimaluseks,» võttis Maripuu uuringu tulemused kokku.

Uuringu viisid Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi SKDS ja Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles