Eurovõltsingute arv on Eestis euroala väiksemaid
15. jaanuar 2011, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi juba on välja tulnud paarkümmend võltsitud eurokupüüri, ei olevat tegu valeraha tulvaga, vaid lihtsalt tänavu on kroonid asendunud eurodega. Küll aga on valeraha kvaliteet väga erinev.
«Meil on valeraha võrreldes teiste riikidega väga vähe,» kinnitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKI) dokumendiosakonna juhataja Kaja Rodi. Eestis leitud eurovõltsingute arv on seni üks väiksemaid euroalas – viimastel aastatel on leitud 60–70 eurovõltsingut aastas.
Kui politseile on tänavu teatatud enam kui paarikümnest võltsitud euro juhtumist, siis EKIsse oli eilseks jõudnud 14 järeletehtud eurokupüüri. Kusjuures Rodi sõnul oli mullu
14. jaanuariks neile laekunud isegi paar võltsingut rohkem kui tänavu. Lihtsalt nüüd on kroonid asendunud eurodega.
Nende tase on kõikuv. Rodi näitas võltsitud kupüüre, mille ehtsuses kohe kahelda ei julgekski, ja vastukaaluks viletsaid jäljendusi. Näiteks oli üks 50-eurone kupüür lihtsalt tindiprinteriga tavalisele paberile prinditud ilma igasuguse turvaelementide imiteerimiseta.
«Sageli on nii, et võltsingul, mille hologrammimärk on küllaltki hästi jäljendatud, puudub näiteks reljeefne sügavtrükk, mis küünega tõmmates on selgesti tuntav,» tõi politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuusk välja ühe nüansi.
Näiteks on instituuti jõudnud 20-eurosel puudu hologrammriba, 50-eurostel aga vesimärk lihtsalt paberi peale trükitud ning 100- ja 200-eurosel mõlemad puudu. Levinud on ka suveniirkupüürid, mis on valmistatud Venemaal. Neil on mõlemal pool küll punane venekeelne tekst «Suveniirtoode» ja «Ei ole maksmisvahend», kuid pole harukordne, kui need tekstid on sarnast tooni paberilipikuga kinni kleebitud.
«On olnud ka paar suveniirraha maksevahendina kasutamise juhtumit, kuid suveniirraha ei saa käsitleda võltsitud maksevahendina,» ütles Kuusk.
Rodi on rahatähed kahte gruppi jaganud: professionaalsed võltsingud ja asjaarmastajate toodang. Nii ongi mõne väliselt väga tõetruu 50-eurose ainsateks n-ö äraandjateks vaid kaheldava väärtusega vesimärk ja sama seerianumber mitmel rahatähel.
Kuusk selgitas, et suurema nimiväärtusega rahatähtede puhul tuleks pöörata tähelepanu rahatähe tagaküljel olevale optiliselt muutuva värviga trükitud nimiväärtuse numbrile. Kallutades muutub see purpurpunasest oliiviroheliseks.
Seda turvaelementi ei olevat kurjategijad suutnud seni heal tasemel jäljendada. Võltsingu korral värvimuutust ei toimu.
«Politsei hinnangul paanikaks põhjust ei ole, juhtumite hulk pole oluliselt suurenenud,» kinnitas ka Kuusk, kelle sõnul pärineb valdav osa levitatavatest eurovõltsingutest Lõuna-Euroopast.