Šveitsi valijad lükkasid pühapäeval ülekaalukalt tagasi ettepaneku kehtestada igale täiskasvanud elanikule kodanikupalk, näitasid lõplikud valimistulemused.
Šveitslased ei toetanud referendumil kodanikupalga ideed (41)
5. juuni 2016, 18:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõplike tulemuste kohaselt oli 76,9 protsenti valijast kodanikupalga kehtestamise vastu.
Kuna enamik šveitslasi eelhääletab posti teel, oli suur osa häältest pühapäevase referendumi eel juba loetud.
Šveitslastelt küsiti, kas nad toetavad kõigile kodanikele ja riigis vähemalt viis aastat seaduslikult elanud välismaalastele tingimusteta sissetuleku kehtestamist.
Samuti otsustatakse, kas lapsed peaksid saama neljandiku sellest põhipalgast.
13,8 protsenti šveitslastest elab allpool vaesuspiiri, mis definitsiooni järgi on 60 protsenti keskmisest sissetulekust. See on 29 500 franki ehk 26 560 eurot aastas.
Kodanikupalga ehk põhisissetuleku kehtestamise poolt räägib see, et selle haldamine on vähemkulukas kui määrata toetusi lähtuvalt sissetulekust, mida on tülikam kontrollida. Samuti aitab see vältida olukorda, kus inimene ei nõustu vastu võtma tööd, mille eest saadav palk on toetusest väiksem.
Vastuargument on, et kodanikupalk toob kaasa kõrgemad maksud ega innusta eriti töötama. Küsitluse järgi on ka enamik inimesi sellel seisukohal ning rohkem kui 70 protsenti on lubanud hääletada ettepaneku vastu.
Pühapäevasel rahvahääletusel võetakse vaid põhimõtteline seisukoht ega otsustata, kui suur kodanikupalk peaks olema või kuidas seda tuleks rahastada. Aruteludes on aga räägitud summast umbes 2500 franki ehk 2250 eurot kuus.
Ametnike sõnul tähendaks see rohkem kui 25 miljardi frangi suurust lisakulu aastas.
Lausanne'i ülikooli politoloog Andreas Ladner ütles RTSile, et šveitslased on oma hinnangutes kodanikupalga plaanile realistlikud.
Nõustumine sellega, et inimestele on võimalik maksta ilma kohustuseta käia tööl, oleks töökate šveitslaste jaoks väga suur samm, sõnas ta.
Enamik šveitslasi ja kõik 26 riigi kantonit kiitsid samas heaks valitsuse ettepaenku kiirendada riigi asüülitaotluste menetlemise protsessi. Ettepanekut toetas 66,8 protsenti valimas käinuetst. Valitsuse eesmärk on jõuda taotluste menetlemiseni 140 päevaga praeguse 400 päeva asemel.