Põllumajanduskoda: ümbrikupalgad ei vaja häirekella

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.
Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. Foto: Toomas Huik / Postimees
  • Turgudel realiseeritakse vaid üks protsent Eesti põllumajandustoodangust.
  • Konjunktuuriinstituudi küsitluse metoodika sisaldab olulist vea võimalust.

Põllumajandusettevõtted maksavad korralikult makse ning maanoorte seas hüppelist ümbrikupalga kasvu näidanud Konjunktuuriinstituudi uuringus sisaldub suur vea võimalus, kinnitas põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Roomet Sõrmus:

Ehkki uuring näitab dramaatilisi muutusi ümbrikupalkade maksmise osatähtsuse suurenemisega kolmelt protsendilt 20-le, pole häirekella löömiseks põhjust, sest küsitluse metoodika sisaldab olulist vea võimalust. 1000 inimese küsitlemine ei anna meile ettekujutust sellest, kuidas asjad tegelikult on.

Ümbrikupalkade maksmine puudutab vähest osa põllumajandussektorist, sest suurem osa tööstusest moodustavad suured ettevõtted, kes sularahaga ei arvelda.

Probleemseteks kohtadeks on turud, kus aga realiseeritakse vaid üks protsent Eesti põllumajandustoodangust.

Maksuameti andmetel pole 2014.–2015. aasta võrdluses põllumajandussektoris sotsiaal- ja tulumaksu laekumise osas olulisi muutusi toimunud. Kusjuures võrreldes 2013. aastaga maksti sotsiaal- ja tulumaksu viiendiku võrra rohkem. See tähendab, et ligi 77 miljoni eurose maksude mahu juures suurenes laekumine rohkem kui 12 miljoni euro võrra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles