Riigi transpordifirmade koondumine tooks lisatulu kuni 15 miljonit

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadam
Tallinna Sadam Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) plaan konsolideerida transpordi infrastruktuuriettevõtted ühise valdusettevõtte alla võimaldaks aastas teenida 8,8 kuni 14,8 miljonit eurot lisatulu.

Ettevõttete koondamine võimaldab Eesti kaubakoridori konkurentsivõimelisemalt müüa, selgub ministeeriumi ettepanekust. Samuti võimaldab see ettevõtteid kulutõhusamalt opereerida ja ettevõtteid paremini kontrollida. Ettevõtete toomine ühe valdusettevõtte alla võimaldab näiteks saada soodsamalt laenukapitali kui ka paremini korraldada ühishankeid. Lisaks võimaldab see hoida kokku tegevuskuludelt ja koondada kattuvaid töökohti.

Kava kohaselt asutatakse peale vastavat valitsuse korraldust kuue kuu kuni aasta jooksul kontserni valdusettevõte, mille alla viiakse AS Tallinna Sadam, AS Saarte Liinid ja AS Tallinna Lennujaam, AS Eesti Loots baasil moodustatud uus laevaettevõte ning raudtee valdusettevõte, mille alla kuuluvad AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo.

AS Eesti Loots lootsimistegevus on plaanis ühendada veeteede ameti laevaliikluse korraldamise osakonnaga ja luua ettevõtte baasil uus ettevõte, kuhu lähevad veeteede ameti kommertsalustel kasutatavad laevad.

Valdusettevõtte aktsiakapitali moodustab ettevõtete kapitalide konsolideeritud summa. 2015. aasta lõpu seisuga oli konsolideeritavate ettevõte omakapital 641 miljonit eurot ja kulumieelne ärikasum 38 miljonit eurot. Valdusettevõtte hinnanguliseks aastaseks majandamiskuluks 860 000 eurot.

Valdusettevõtet juhib juhatuse esimees, sinna kuuluvad veel finantsdirektor, pearaamatupidaja ja 1–2 analüütikut. Meeskonda toetab üks assistent. Juhatuse esimehe määrab ametisse vald valdusettevõtte nõukogu, kuhu kuulub seitse liiget. Valdusettevõte omakorda määrab tütarfirmade nõukogu liikmed. Tütarfirmade nõukogud on tavapäraselt 4–5-liikmelised.

Tõhusama kontrollisüsteemi loomiseks tuuakse valdusettevõttesse ka siseauditi funktsioon.

Valitsusel on plaanis transpordi infrastruktuuriettevõtete ühendamise kava arutada neljapäeval toimuval kabinetiistungil, ütles valitsuse meedianõunik Kateriin Pajumägi BNS-ile.

Lisaks MKM-i riigifirmade reformi kavale on teemat analüüsinud ka rahandusministeeriumi juures kogunenud töögrupp, mis on varem teinud muu hulgas ettepaneku luua riigi osaluste valitsemiseks üks valitsemisüksus, mis vastutab riigi kui omaniku ülesannete täitmise eest ning toimib ka ettevõtete juhtide ametisse nimetamise komitee tugiüksusena.

«Töörühm tegi konkreetsed ettepanekud, mille hulgast kõige olulisem puudutab riigi äriühingute nõukogude tugevdamist. Selleks tuleb luua sõltumatu nõukogu liikmete nimetamiskomitee, mille liikmetest enamus on suure kogemusega juhid erasektorist. See on suuremate börsiettevõtete puhul kasutusel olev mudel, mille eesmärk on muuta äriühingute juhtimine professionaalsemaks,» on rahandusminister Sven Sester varem öelnud.

«Ekspertide ettepanekuid tuleb võtta tõsiselt, kui tahame riigi äriühinguid paremini valitseda. Loodan, et valitsusliit suudab selles kokku leppida, sest on selge tarvidus ühingute juhtimist tugevdada. Riigi äriühingutel on 6 miljardi väärtuses vara ja neis töötab 15 000 inimest. Kui riigi äriühingute valitsemine viia võimalikult sarnaseks erasektori parimale praktikale, on neil potentsiaal panustada Eesti majanduskasvu tänasest rohkem,» ütles Sester.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles