Ruusalepp: blockchain ja e-residentsus on kuldaväärt paar (video)
1. juuni 2016, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma esimese idufirmade kauplemiskeskkonna Funderbeami asutanud Kaidi Ruusalepa hinnangul moodustavad uue põlvkonna andmetehnoloogia blockchain ja Eesti e-residentsuse lahendus kuldaväärt koosluse järgmise põlvkonna äri tegemiseks.
«Tuleviku märksõnaks on piirideta maailm. Me hakkame ajama piiriülest äri, me abiellume piiriüleselt, me ostame vara piirideüleselt,» ütles Kaidi Ruusalepp Tallinnas peetaval Latitute59 konverentsil.
Ruusalepa hinnangul oli internet ideaalne tehnoloogia vahetamaks andmeid - et rääkida omavahel, et vahetada informatsiooni kus ja millal iganes me ei asuks. Kuid blockchain viib meid Ruusalepa hinnangul uuele tasandile - see võimaldab asuda vahetama piiriüleselt rahalisi väärtusi, tegema ülekandeid.
«Kuid selle tehnoloogia suuremaks puuduseks on pseudonüümsus - me ei tea, kes on süsteemi tegelikud kasutajad. Samas me teame, et meie eludes on toiminguid, mida ei saa teha pesudonüümi taha varjatult - ajada äri, omada osakuid, abielluda,» tõdes ärinaine.
Just siin tuleb Ruusalepa sõnul välja e-residentsuse üks suuri väärtusi - see võimaldab tuvastada blockhaini liikmeid.
«Nende kahe nähtuse koostöö on nähtus, mis võimaldab vähemalt eestlaste hinnangul asuda tulevikus kulda kaevandama asuda,» hindas Ruusalepp.
Eesti on muuseas üks maailma esimesi riike, mis on ametlikult tunnustanud seda uue tehnoloogia ajastu üht paljutõotavamat tähte - blockchain-tehnoloogiat - ja on seda üha enam oma infosüsteemidesse lausa baastarkvarana integreerimas.
Tavalise uudistetarbija jaoks seostub see tehnoloogia, mille eestikeelne vaste võiks olla vast blokiahel, eelkõige krüptoraha bitcoin'i alustarkvarana. Septembris 2008 ilmavalgust näinud pankadest sõltumatu valuutasüsteemi alustalaks lõi pseudonüümi Satoshi Nakamoto nime taha varjunud isik just selle lahenduse.
Pangad on nüüdseks kindlasti mõnevõrra rahunenud, kuna see raha pole just üleliia aktiivselt käibesse läinud, kuid baastehnoloogia kui sellise võidukäik on alguse saanud hoopis teistes valdkondades.
Tegelikult on sellega esimesi katsetusi teinud ka pangad ise. Kuid mis veelgi olulisem – Eesti riigi infosüsteemide arengu eest vastutavate juhtide kommentaaridest selgub, et blockhain'i kasutusvaldkond võib olla ja tegelikult ongi üüratult laiem ka avalikus sektoris.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja Katrin Reinhold on tõdenud, et blockchain-tehnoloogia võimaldab RIA-l tagada näiteks nii andmete, süsteemide, protsesside terviklikkuse kui loomise aja kontrollimiseks ning tõendamiseks.
Selle kasutajatena nähakse kõiki riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning eraõiguslikke sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid.
Ka kogu Funderbeami keskkonna andmebaas on üles ehitatud sellele. «Blockchain võimaldab meil korraldada kvaliteetset ja lihtsat arvepidamist tehingute üle. Blockchain'i areng ja tema kasutusvõimalused saavad olema põnevad. Mõned arvavad koguni, et blockchain'i mõju saab olema sarnane World Wide Webi omaga,» on Ruusalepp varem öelnud.