Selle aasta alguses pensionile läinud Maarten Engwirda (67) kritiseerib Siim Kallast (62) kontrollikoja-vastase meediarünnaku ja audiitorite sõltumatuse õõnestamise pärast.
Euroopa Kontrollikoja endine liige Maarten Engwirda: Kallas alustas meediarünnakut
13. jaanuar 2011, 11:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti ajalehed on kaks päeva kirjutanud, tuginedes seejuures teie sõnadele, et Siim Kallas, kes oli kuus aastat järjest Euroopa Komisjonis administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse volinik, survestas tugevalt kontrollikoda, et see pehmendaks oma leide finantsrikkumiste kohta, et pehmendaks rikkumiste kirjeldusi. Mida see «tugev surve» tähendab?
Ma arvan, et see oli 2006. aasta novembris, natuke enne seda, kui avalikustasime aastaaruande 2005. aasta kohta, siis alustasid Kallas ja tema kaastöötajad meievastast meediarünnakut. Nemad teadsid aastaaruandest loomulikult ette. Ja nii nad kirjutasid ja rääkisid juba ennetavalt, et meil pole õigus. Tõid näiteid, erinevaid argumente. Et see pole õige. Et see pole hea.
Nad panid vähem või rohkem kahtluse alla Euroopa Kontrollikoja audiitorite sõltumatu arvamuse ja õõnestasid audiitorite iseseisvust.
Õõnestasid?
Jah, kindlasti õõnestasid sõltumatust. Kuid ma arvan, et nad võtsid õppust, sest alates 2006. aasta juhtumist pole seda enam olnud. Olukord on stabiliseerunud.
Mis te arvate, miks Kallas ja tema büroo niimoodi käitusid?
Ma arvan, et oma ametiaja alguses (Kallas astus ametisse 1. novembril 2004 – toim) andis ta lubadusi, et tema ajal asjad paranevad, et kontrollikoja aruanded lähevad positiivsemaks. Ma spekuleerin küll praegu, aga kusagilt sealt võis see survestamissoov tulla.
Kas teie arvates tahtis Kallas pilti ilustada, tahtis näidata, et on suutnud asju puhtamaks ja läbipaistvamaks teha?
Jah, ma arvan seda. Samas on see minu isiklik spekulatsioon. Ma ei tea kindlalt, mis olid meediarünnaku motiivid.
Kas olete Kallasega ka isiklikult kohtunud?
Jah, olen küll. Kontrollikojal on kohtumised Euroopa Komisjoniga, aga ma ei ole temaga kunagi seda asja eraldi arutanud. Kuid mina ja minu kolleegid olid hämmastunud, kuidas selline rünnak algas.
The Telegraph tsiteerib teid: «Oli tava vähendada või isegi täielikult kõrvaldada igasugune kriitika.» Mille kohta see käib?
Jah, oli selline tendents. Kuid see tsitaat ei käi Kallase kohta, vaid rohkem minu kolleegide kohta kontrollikojas ja seda pigem ajavahemiku kohta 1996–2000.
Oli näiteid, kuidas osa kontrollikoja liikmed ei olnud iseseisvad ja püüdsid meie raportitest omaenda päritolumaa kohta käivat kriitikat pisendada või kõrvaldada. See on muutunud ja seda enam pole.
Kui eespool kirjeldatud juhtum kõrvale jätta, kas Kallas sai oma tööga üldiselt hakkama. Suutis ta oma eesmärgid täita?
Ainult osaliselt. Olin pettunud, et ta ei surunud rohkem neid eesmärke, mis ta ise 2005. aastal püstitas.