Swedbank: Eesti tööstuse kasvuväljavaade on veel ebakindel
31. mai 2016, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki hinnangul tööstuse tootmismahud paranevad, kuid kasvuväljavaade on veel ebakindel.
Pärast aasta aega kestnud langust jõudis Eesti tööstussektor aprillis tagasihoidliku, 1-protsendilise kasvuni, mis näitas et tootmismahu languse põhi jäi möödunud aasta lõppu ning pilt on viimastel kuudel paranenud, teatas pressiteate vahendusel Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tööstusharudest on Mertsina sõnul tootmismahud kosunud nii energeetikas kui ka töötlevas tööstuses. Seevastu mäetööstuses ning koos sellega ka põlevkiviõlitoodete tootmises on mahu- ja käibelangus madalate naftahindade tõttu hoopis süvenenud. Samas on nende kahe tegevusala lisandväärtuse osakaal kogumajanduses väike mistõttu on ka nende negatiivne mõju mõnevõrra tagasihoidlikum.
«EL võrdluses on sel aastal Eesti töötlev tööstus olnud oma tootmismahtude langusega nõrgemate riikide hulgas. Samas on selle languse taga paljuski just elektroonikatoodete tootmismahu tugev vähenemine. Nii nagu oodatud, on elektroonikatoodete tootmismahu langus tasapisi taandunud, millel on oluline mõju kogu töötleva tööstuse üldpildile,» teatas Mertsina pressiteates.
«Sel aastal ootame meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudluse kasvu, mis peaks parandama meie ettevõtete ekspordivõimalusi ja koos sellega ka tootmismahtusid. Samas lisab juba kaks kuud kestnud uute tellimuste langus kasvuväljavaatele ebakindlust,» tõdes ökonomist.
Mertsina sõnul on Eesti oma suurematest ekspordi sihtriikidest viimase kümne aastaga kõige enam turgu juurde võitnud Põhjamaades - Soomes, Rootsis ja Norras. Maailmas on aga ekspordimahukasv viimastel aastatel oluliselt aeglustunud ning eelmisel aastal selle rahaline väärtus isegi langes, mis mõjutab ka Eesti eksporti ja tootmisvõimalusi.
«Ekspordikasvu pidurdab Hiina ja mitmete teiste arenevate turgude majanduskasvu aeglustumine ning koos sellega nende impordinõudluse vähenemine, madalatest toorainehindadest, eriti aga energiahindadest, ja väiksemast nõudlusest tingitud madalamad ekspordihinnad ning samuti ka vähenenud investeeringud. Siia tuleks juurde lisada veel konkureeriv vahetuskursipoliitika (kus mitmed riigid üritavad küll oma eksporti toetada valuuta nõrgendamisega, kuid mis piirab nendesse riikides importi), jätkuvalt suur protektsionism maailmamajanduses, kus üha rohkem antakse oma riigi tootjatele eeliseid ja kaitstakse turgu ning lõppkokkuvõttes ka euroala jätkuvalt suur kokkuhoiupoliitika, mis pidurdab nõudlust,» tõdes Mertsina.