Ligi: mul oli õnne öelda välja kõik hiljem tõeks osutunud probleemid (2)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: Eero Vabamägi

Endine rahandusminister, täna haridusministri ametit pidav Jürgen Ligi (RE) nendib värske riigikontrolli auditi valguses, et juhtis juba Estonian Airile riigiabi andmise ajal tähelepanu hiljem probleemideks ostunud asjaoludele.

«Nagu tavaliselt ikka, ei paljasta audit muud kui teada asju ja on mõnes asjas tagantjäreletargem kui otsustajad enne,» kirjutas Ligi sotsiaalmeedias.

«Mul rahandusministrina oli küll õnne välja öelda kõik hiljem tõeks osutunud probleemid, aga – tähelepanu! - see ei tähenda, et ma oleksin teadnud siis või teaksin praegu, mis saanuks lennuühendustest ja majanduses teistsuguste otsuste korral,» lisas ta.

Ligi rõhutas, et riigiabi küsimise vajadusele juhtis ta tähelepanu juba alates 2009. aastast. Endise rahandusministri sõnul oli luba küsima pidanud majandusministeerium pigem optimistlik. «Võib-olla kuna sai Brüsselist piisavalt segaseid vastuseid ja teiste riikide näited olid lootusrikkamad,» pakkus Ligi.

Luba küsima pidanud MKM oli pigem optimistlik, võib-olla kuna sai Brüsselist piisavalt segaseid vastuseid ja teiste riikide näited olid lootusrikkamad.

«Laenude tagasi saamise probleemile juhtisin samuti tähelepanu, aga see küll asja tuum polnud, ehkki avalikkuses just raha «kaotamine» hirmsat viha tekitab,» kirjutas Ligi. Samas oli ühiskonna ootus Ligi sõnul just lennuühenduse tagamine ja ekspertide prognoosid katkemise tagajärgede kohta olid süsimustad.

Ligi nendib ka, et lennundus ei ole Euroopas enamasti kasumlik äri ja eelduseks ongi, et vahetevahel peab peale maksma. Omaette küsimus oli tema sõnul aga see, kuidas Euroopa Komisjon riigiabi reegleid tõlgendab. 

«Äriplaane ei kinnita valitsus teadlikult, see ei saa olla tema töö. Aga ka seda ma EA puhul kritiseerisin. Ütlemata siis ega praegu, et mul oleks kusagil parem,» leidis Ligi.

«Valitsust sõimatakse tihti Exceli-põhise mõtlemise eest, mis on muidugi nõme viis hädavajalikku arvepidamist jalust saada. Selle kõrval on tegelikult alati sisuanalüüsid. Aga lennuühenduste puhul äkitselt on peaprobleem miinusesse kiskunud Excel. Infra puhul, mida ka lennundus majandusele on, ei ole otsekasud-kahjud iial täpselt mõõdetavad, nad ulatuvad kaugemale.»

Samas aga peab keegi tema sõnul otsuseid tegema ja keegi peab tagantjärele ka kriitika kirja panema. «Lennukid, muide, lendavad ka praegu, mis tolleaegses ajapinges poleks ekspertide arvates juhtunud,» lisas ta. Korralduslikke tõsiasju peaks Ligi hinnangul aga just korraldajad selgitama.

Riigikontroll esitles täna auditit, milles leidis, et Euroopa Komisjoni otsus, et Eesti riik on rahvuslikku lennufirmat ASi Estonian Air toetanud Euroopa Liidu reeglite vastaselt 84,9 miljoni euroga, oleks olnud välditav.

Riigikontrolli hinnangul oleks seda aidanud vältida see, kui valitsus oleks järginud riigivaraseaduse põhimõtteid ja veendunud, et Estonian Airile raha ning laenude andmine on eesmärgipärane, otstarbekas, säästlik ja õiguspärane.

Loe lisaks:

Üheksa asja, mida peaksid riigikontrolli raportist teadma

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles