Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Majandusteadlane: majanduskriis ei ole ennustamatu nagu välgulöök

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Chicago ülikooli emeriitprofessor Robert Aliber pidas reedel EBS-is avaliku loengu maailma majanduskriiside teemal. | FOTO: Liis Treimann

Islandi 2008. aasta majanduskriisi ennustanud majandusteadlane Robert Aliber arvab, et järgmised riigid, mis peaksid majanduskriisiks valmis olema, on Brasiilia ja Kreeka. Välistatud ei ole ka ei Ameerika Ühendriigid ega Hiina.

«Ükski majanduskriis ei ole nagu maavärin, tornaado või välgulöök, mida ei ole võimalik ennustada – neid on võimalik ette näha,» sõnas reedel EBSis avaliku loengu andnud 86-aastane Chicago ülikooli emeriitprofessor Robert Aliber, keda muuhulgas on nimetatud viimase 40 aasta mainekaimaks majandusteadlaseks maailmas.

2008. aasta Islandi majanduskriisi ennustanud Aliberi sõnul tuleks vaadata, mis iseloomustas nende riikide majandust, mida on viimase 35 kuni 40 aasta jooksul räsinud kriisid. «Kui jätta Jaapan välja, siis on kõigis nendes riikides enne majanduskriisi olnud kiire kasvuperiood – buumiaeg,» märkis Aliber, kirjeldades 1982., 1997., 2002. ja 2008. aasta majanduskriiside ühisosa ning viidates ennekõike kinnisvarahindadele.

Ka tuleks võimalike ohumärkidena vaadata ka riigi võlakoormust, välisinvesteeringute seisu ja poliitilist ebastabiilsust. Viimaseid näitajaid arvestades ennustab Aliber, et riigid, mida järgmine majanduskriis enim ohustab, on Brasiilia, kus praegu valitseb tohutu poliitiline ebastabiilsus ja millel on üüratu välisvõlg, ning Kreeka. Välistatud ei ole ka ei Hiina ega USA. Viimati mainitus on kriisi võimalikkus teadlase sõnul seotud sellega, kelles saab Ühendriikide järgmine president.

Mis puudutab 2009. aasta maailma majanduskriisi, kus kannatasid enim Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia majandus, on kuni 2013. aasta lõpuni Euroopa majandusliitu toetanud majandusteadlane seisukohal, et kriisijärgses olukorras on USA ja Suurbritannia palju paremini hakkama saanud kui euroala. «Ma olen küsinud oma sõpradelt Brüsselis, miks see nii on, aga nad ei oska sellele küsimusele vastata,» nentis Aliber.

Küll aga on majandusteadlasele arusaamatu, miks ei ole euroliit suutnud viie aastaga lahendada Kreeka probleemi ja miks Kreeka on jätkuvalt Euroopa majandus- ja rahaliidu liige. «Kreeka peab lahkuma,» lausus Aliber. Ka ei pea ta Euroopa keskpanga regulatsioone kõike mõistlikumaks.

«Kuigi majandusel võib kriisist toibumiseks minna vaja kapitali, ei saa majanduskriisijärgses olukorras survestada panku. Praegune regulatsioon kahandab pankade toimetulekut,» nentis ameeriklane, kelle sõnul tuleks pigem makse tõsta.

Mis aga puudutab Suurbritannia soovi Euroopa majandusliidust lahkuda, siis tunnistab Aliber, et talle tuli see üllatusena. «Nagu ma rääkisin mõned nädalad tagasi Londonis käies, mind üllatas, kui intensiivselt britid Brexitit nõuavad,» sõnas Aliber. Ise ta ei arva, et Suurbritannia peaks lahkuma. Pigem võrdleb ta Ühendkuningriigi suhet ELiga kui aastakümnetepikkust abielu, kus võib ette tulla ka raskeid aegu, kuid lahutamise asemel tuleks keskenduda sellele, kuidas raskustest jagu saada.

Küll aga peab ta ebatõenäoliseks, et praegu Euroopa majandus- ja rahaliidu ees seisvad probleemid viiks liidu lagunemiseni. Kuigi ELiga võib liituda uusi riike – ja mõni otsustada ka lahkuda – , sõltub liidu püsima jäämine ennekõike kahe suure asutajariigi omavahelistest suhetest. «Ei Pariis ega Berliin ole üksteise suhtes vaenulikult meelestatud – ja see on kogu asja võti,» märkis ta.

Tagasi üles