Kuidas Brüssel sel kevadel Briti majandusse ära armus

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: polkadotsparrow.com

Kui UFOst välja roninud roheline mehike endale Euroopa Komisjoni värske majandusprognoosi valguses elupaika otsima asuks, seaks ta sammud otsejoones Suurbritannia poole.

Nimelt loeks ta dokumendist, et brittidel on «dünaamiline majandus», «tugevad» majapidamiste bilansid ning pangandussektor, mille vastupidavus «aina paraneb». Isegi riskid, mida mainitakse, on kontrolli all või siis leevendab neid valitsuse «laia haardega» reformikava.

Rõõm kuulda, kirjutab Financial Times – kuigi alles aasta eest oli komisjon kiitusega kitsivõitu. Mida küll muutsid need kaksteist kuud?

Noil kaugeil päevil – kas söandame öelda, et enne Brexiti referendumi kampaaniat? – kandis komisjon kainelt ette, et Ühendkuningriik «kogeb makromajanduslikke tasakaalutusi, mis nõuavad poliitilist sekkumist ja seiret.»

Konkreetsemalt valmistas raportööridele muret majapidamiste kõrge võlatase, mistõttu oli «Ühendkuningriik riskide suhtes haavatav.» Rohkesti leidus siis saareriigis ka selliseid visalt püsivaid ühiskondlikke väljakutseid nagu noorte nirud ametioskused ning tõsiasi, et «töötutes majapidamistes elavate laste osakaal on ikka veel üks kõrgemaid Euroopa Liidus.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles