Otseülekanne: mis juhtub riigihangetega?

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maris Lauri
Maris Lauri Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Riigikogu majanduskomisjon arutab täna avalikul istungil huvigruppidega riigihangete seaduse eelnõu, et selgitada välja hankijate ja pakkujate ettepanekud uue seaduse rakendamisel.

Majanduskomisjoni liikme Maris Lauri sõnul on hankijatel ja pakkujatel tekkinud hangete läbipaistvuse ja reeglite selgusega seotud küsimusi.

«Riigihangete seadus peab olema nii selge, et hanke korraldajad ei eksiks reeglite vastu. Vastasel korral võidakse hange tühistada või Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisega seotud hanke korral raha tagasi nõuda,» ütles Lauri ning lisas, et küsimusi on vaja lahendada näiteks ehitushangete, IT-hangete, hangete piirmäärade ja vaidluste lahendamise teemal.

Riigihangete seaduse eelnõuga (204 SE) võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi, mis muudavad riigihangete korralduse paindlikumaks ning vähendavad nii hankijate kui pakkujate aja- ja rahakulu. Eelnõuga luuakse alus täielikuks üleminekuks e-riigihangetele 2018. aastal. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.

Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Lihthankemenetluse ülempiiri tõstetakse asjade ja teenuste ostmisel 20 tuhande euro võrra, 59 999 euroni. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Pakkumuste hindamine toimub ka edaspidi eelkõige hinna ja kvaliteedi alusel, kuid võrreldes kehtiva seadusega on võimalik rohkem arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte.

Seadusesse lisandub uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks.

Istungil osalevad Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu, Rektorite Nõukogu, Eesti Energia, SA Innove, AS Teede REV-2, Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA Archimedes, Eesti Turismifirmade Liidu, Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Teenusmajanduse Koja, Elering AS, Eesti Linnade Liidu, Nordecon AS, Eesti Panga, Riigikohtu ja rahandusministeeriumi esindajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles