Vitsur: majanduskriis kestab Eestis veel aastaid
10. jaanuar 2011, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusekspert Heido Vitsuri sõnul kulub veel aastaid, enne kui masu Eestis läbi saab.
Eesti SKT pöördus aastases võrdluses kasvule juba mullu I kvartalis. Siiski ei saa Vitsuri sõnul masu lõppenuks lugeda. «Maailmas ei ole majanduskriis veel läbi saanud ja seetõttu pole see ka Eestis lõppenud,» lausus ta. «Võlakriis ja sellega seotud euro kriis jätkub veel, tõenäoliselt kerkib lähinädalatel või isegi päevadel üles Portugali võlaprobleem.»
Terav kriis lõppes Eestis juba tükk aega tagasi, ent selle järellainetus kestab, märkis Vitsur. «Maailmamajandus ei ole stabiliseerunud ning on väga tundlik ja kõikuv,» tõdes ta. «Halvim on kindlasti juba kaugel selja taga, aga muretu aeg pole veel saabunud.»
Eesti ei ole jõudnud veel kriisieelsele tasemele - tööpuudus on suur ning SKT jääb masu alguse tasemest ligi kümne protsendi võrra maha, ütles Vitsur. Tema sõnul annaks masu lõppemisest Eestis tunnistust väliskeskkonna stabiliseerumine ning tööpuuduse langemine 6 protsendi kanti. Kriisi lõppemiseks kulub veel aastaid, arvas Vitsur. «Ei ole mõtet ütelda, et see [masu lõpp] on aasta või 3 pärast,» lausus ta. «Ma ei tea seda, keegi ei saa seda kindlalt ütelda.»
Kriisi algusajaks Eestis võib Vitsuri sõnul lugeda seda, kui siin hakkas elamuehituses kinnisvaramull susisema. «See oli siis umbes 10 kuud enne, kui Lehman Brothers [2008. aasta septembris] pankrotistus.»
Majandusteaduses pole Vitsuri sõnul üldtunnustatud majanduskriisi määratlust. «Kriis on tunnetuslik asi,» märkis ta.
«On olemas mõisted retsessioon ja depressioon,» lisas Vitsur. «Retsessioon on 2 järjestikust kvartalit majanduslangust ning kui majandus hakkab kasvama, siis on see kohe läbi. Depressioonil on palju definitsioone. Pooled leiavad, et 2 aastat retsessiooni on depressioon. Aga kriis on nagu meditsiiniski selline murrangukoht, kus olukord läheb kas halvemaks või paremaks, aga on kriitiline olukord.»
«Momendil ei ole Eestis enam ühegi definitsiooni järgi retsessioon ega depressioon, aga me pole taastanud kriisieelset seisundit ja seetõttu ei ole kriis veel ületatud,» ütles Vitsur kokkuvõtteks.