Riikide organisatsioon, kuhu kuuluvad maailma suurimate majandustega riigid, hindab problemaatiliseks protsesse, kus tõusvad toiduainetehinnad põhjustavad inflatsiooni, protektsionismi ja rahutust.
G20 otsib viisi toiduhindade langetamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Organisatsiooni anonüümseks jääda soovinud ametniku teatel on organisatsiooni eesistujamaa Prantsusmaa palunud Maailmapangal selgitada tagajärgi, mida kõrge toidu hind võib tekitada, kirjutab Taloussanimat.
Prantsusmaa sooviks on tuua toidu- ja energiaturgudele turgudele stabiilsust ja läbinähtavust.
Toiduainete hinnatõus on ulatunud tärkavatel turgudel 6-8 protsendini. Näiteks Hiina ja Etioopia on alustanud osaliselt toiduhindade riiklikku reguleerimist. Kõrgeid toiduhindu peetakse üheks põhjuseks rahutuste tekkimisel viimastel päevadel Alžeerias.
Detsembris tõusid toiduhinnad uuele tipptasemele viimase paari aasta jooksul, saavutades sisuliselt sama taseme, kui 2008. aastal, mil mõnedes maailma riikides toimusid nn toidumässud.
ÜRO toidu- ja põllumajandusekspertide hinnagul võivad tähtsamate teraviljade hinnad jätkata veelgi kallinemist.
Tänase Postimehe uudises hinnatõusust (vaata artikkel samal teemal allpool) märgib SEB ökonomist Hardo Pajula, et maailmaturu hinnatõusus on süüdi USA keskpangast välja lastud dollarid, mis maailmas endale tootlikkust otsivad ja on tärkavatel turgudel toiduainete hindu kergitanud 6–8 protsenti.
G20 liikmed on USA, Kanada, Mehhiko, Argentina, Brasiilia, Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, India, Indoneesia, Saudi-Araabia, Venemaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Türgi, Euroopa Liit, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Austraalia