Vitsur: hinnatõus ei tähenda veel suuremaid palku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti arengufondi majandusteadlase Heidu Vitsuri sõnul ei ole lähiajal vaatamata elukalliduse tõusule üldist palgakasvu oodata, kuna palgad sõltuvad ennekõike konkurentsivõimest maailmaturul ja mitte elukalliduse tõusust.
«Sellist trikki nagu Tiit Vähi, kes tõstis palku 20 protsenti, teised ettevõtted tõenäoliselt teha ei saa. Silmeti jaoks on maailmas praegu väga soodne olukord, kuna Hiina tarbib ise järjest enam haruldasi muldmetalle ning Silmet on ainuke tehas väljaspool Hiinat, mis neid toodab. Seega oli olukord palgatõusuks väga soodne, teised ettevõtted tõenäoliselt sellise vägitükiga toime ei tule,» arvas Vitsur.
Detsembris tõusis elukallidus mullusega võrreldes 5,7 protsenti, suurema osa hinnatõusust moodustas toiduainete ja kütuste hinna kallinemine. Alusinflatsioon, millest on toidu ja energia hinnad välja jäetud, oli statistikaameti andmetel aga suhteliselt madal, 1,1 protsenti.
«Inimesi mõjutavad just toiduainete ja kütuse hinnakõikumine rohkem kui alusinflatsioon. Need kaks mõjutavad kõige teravamalt just keskmiste või keskmisest väiksema sissetulekuga inimeste rahakotti,» arvas Vitsur.
Vitsuri sõnul andis kütuste hinnatõusu oma panuse maksupoliitika. «Hinnatõusu osas peame olema nõus Statoiliga, et aktsiiside tõstmine, käibemaksu erisuste kaotamine ja käibemaksu tõstmine andsid oma panuse kütuste hinnatõusu. Kodumaiste teguritena avaldas sellel aastal hinnatõusule mõju ka energiaturu avanemine. Selles osas võib 2011. aasta hinnatõus olla väiksem, kuna kodumaised hinnatõusu tegurid on oma mõju avaldanud ning sel aastal sõltub kaupade kallinemine Eestis ennekõike maailmaturul toimuvast.»
Maailmaturul kergitavad ka sellel aastal Vitsuri sõnul hindu järjest kasvav nõudlus Hiinas ning USA keskpanga rahatrükk.