EL riigid ei ole leidnud üksmeelt sõltumatute konkurentsiasutuste loomise osas

Siiri Liiva
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjon Foto: YVES HERMAN/REUTERS

Euroopa Komisjoni (EK) mullu oktoobris välja käidud idee sõltumatute konkurentsivõimeasutuste loomise osas ei ole seni liikmesriikides just eriti palju entusiasmi tekitanud.

«Hetkel saamegi üksnes öelda seda, et arutelud käivad, sealjuures selle üle, mida selline asutus analüüsima peaks hakkama,» sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka.

EK üks sammudest, mis aitaks Euroopa rahandus- ja majandusliitu tugevadada, on sõltumatute konkurentsivõime asutuste loomine igas liikmesriigis. Sellisel kujul, nagu EK neid ette kujutab, on need juba olemas näiteks Hollandis ja Belgias ning teatud viisil ka Saksamaal.

Mis puudutab Eestit, siis Tonka sõnul on loodavat institutsiooni puudutav kaardistus tehtud. «Kuni aga ülesannete üle vaieldakse, on raske öelda, missugune Eesti asutus oleks sobivaim,» nentis MKMi avalike suhete nõunik samas.

Peamine vajadus, miks EK on teinud ettepaneku rahvuslike konkurentsivõimeasutuste loomiseks, on iga-aastaste riigipõhiste soovituste nõrk rakendamine siseriiklikul tasandil. EK loodab, et sõltumatute majandusarengut analüüsivate asutuste olemasolu aitab seda olukorda parandada.

Küll ei ole EK seniajani väga tugevalt reguleerinud, milline täpselt peaks olema loodava asutuse institutsionaalne struktuur nagu ka ei pea tegemist olema otseselt uue institutsiooniga – selle võib luua nii mõne mõttekoja, teadusasutuse kui ka keskpanga juurde.

«EK on võtnud kuulda liikmesriikide muret, et liikmesriigid ei taha näha uusi asutusi või uut bürokraatiat, vaid lahendused tuleks leida olemasolevate asutuste tugevdamise kaudu,» lausus ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles