2011. aasta riskid: hinnatõus

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarkinvestori juht Kristjan Lepik.
Tarkinvestori juht Kristjan Lepik. Foto: Peeter Langovits.

USA kardab deflatsiooni kui tuld ning sellega võitlemiseks on valmis riskima inflatsiooniga, nendib Tarkinvestori juht Kristjan Lepik ettevõtte veebiküljel.


Kahjuks on 1970-ndatest piisavalt kaua aega mööda läinud ning USAs ilmselt ei ole palju neid, kes pidid siis võitlema inflatsiooniga.

See võitlus võttis pea terve kümnendi, enne kui Paul Volcker FEDi juhina intressid 18 protsendini tõstis ja sellega lõpuks inflatsioonist jagu sai.

«Eks kujutage ette mõju majandusele kui EURIBOR üle 10 protsendi oleks. See on täna veel utoopia, kuid kui Lääneriigid USA vedamisel nii lodeva rahapoliitikaga jätkavad, võetakse väga suurt inflatsioonilist riski.

Inflatsiooni eripära on see, et kui kord juba kotist väljas, siis seda tagasi toppida on väga keeruline. Seega mängitakse täna keskpankade poolt tulega ja võetakse majanduse kiireks taastamiseks riske, mida oleks parem vältida,» märgib Lepik.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avaldas just raporti, mille järgi on toiduainete hinnad maailmas jõudnud 2010. aasta lõpus uuele rekordtasemele, ületades isegi 2008 buumi ajal saavutatud hindasid.

Osaliselt on siin rolli mänginud ka regionaalsed ilmastikuolud (näiteks põud Venemaal), kuid see on siiski väiksema tähtsusega kui keskpankade roll.

Peamiselt on toiduainete hinnatõusu taga just üldine toorainete hinnatõus, mille omakorda tekitanud keskpankade rahapoliitika.

Seega on 2011. aastal väga oluline jälgida inflatsiooni dünaamikat.

«Tõsi, läänemaailma võimenduse vähendamine ja kõrge tööpuudus on deflatsioonilised, kuid teisalt on vastu väga tugevaid inflatsioonilisi tegureid.

Minu hinnangul lähiaastatel risk selleks, et deflatsioon on asjades, mida tahame ja inflatsioon asjades, mida vajame,» leiab Lepik.

Toiduained on paraku viimaste hulgas ja näiteks nii Hiinas kui Indias ületab toidukorvi aastane kallinemine juba 10 protsendi piiri.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles